Lahkominek lehe "Nahk" kujjõ vaihõl

Naha päälmäne kiht ehk päälnahk om esierälikult väega kõva ja vindsõ ja tuuperäst ei lasõq timä tühjäga vedelit asjo ei ihost vällä ei ka iho sisse, nink kaits ihho külmä, lämmä ja mõnõsugutsõ kahjosaamisõ iist. Timä om ilma närvetä ja sõs esiq ka ilma tundmisõta, s'ollõ et [[pututaminõ|pututamisõ]] [[närv]]iq ei küünüq inämb timä sisse, õnnõ jääväq keskmäiste kihti, kon näide otsaq hulgana lakja ommaq laotõtuq. Päälnaha paksus om mitmõsugunõ: kõgõ paksõmb om timä [[jalatald|jalatalla]] all ja [[peo]]pesän, kõgõ ohõmb [[lõug|lõvva]], [[põsk]]i, otsaesitse ja [[silmälaud]]o pääl. Kiä [[käsi|kässiga]] pall'o rasõdat tüüd tegeväq, noil kasus nahk peopesän väega paksos ja kõvas, nii kui tuud esierälikult raudseppi man näemiq, kiä sõs ka karõdit ja tulitsitki asjo kahjota peio võtvaq ja noidõga tülitä tallitasõq. Niisamatõ om lugu noidõga, kiä pall'o jalksi käüväq ehk palja jala juuskvaq. Näide jalatalla päälnahk lätt nii paksos, et nääq [[kivi|kivve]] ja sõmõrit pite paljidõ jalgoga pall'o kergembäst juuskvaq, kui mõnõq kängitsekandjaq ja hellikoq tarõ põrmandut pite. Midä ohõmb päälnahk, toda hõrnõmb ka pututamisõ tundminõ, tuuperäst et närve otsaq as'alõ väega ligi saavaq; midä timä paksõmb, toda nühremb ka tundminõ, s'ollõ et paks ja kõva vahesain tundjat närvi ja tuntavat asja lahotas.