Lahkominek lehe "Hurda Jakob" kujjõ vaihõl

**Otto ([[Lühendüseq|s.]] 1839, kuuli 16-päävädselt)

*Naanõ: Hurda (Oetteli) Eugenie (sündü 1847), laulatõt 22. hainakuu pääväl 1868 Tarto Jaani kerkon.

**Rudolf (1874-1917), kerkoopõtajaTalliina Kaarli kerko opõtaja, 1902 võtt' naasõs Lipu Helmi Magdalene

*Himmastõ küläkuul'

*1849-1852 Põlva kihlkunnakuul'

*1853-1854 Tarto kreiskuul'

Hurda Jakob naas' ütiskundlikust elost ossa võtma ülikooliaastil [[Lühendüseq|OES]]-in, kon tä toimõnd' tähtraamatit, tekk' ettekandit ja kor'as rahvaluulõt. Tä oll' viil "Vanõmuisõ" seldsi tegeläne ja esinesipidi programmilidsõ kõnõgaqkõnnõ I üldlaulupeol 1869. Jakob oll' Eesti Aleksandrikooli asotamisõ üts iistvidäjit ja 1870-1883 tollõ pääkomitee president'. 1871 oll' tä Tarto Eesti Põllumiihi Seldsi president. Ollõn [[Lühendüseq|EKmS-i]] president 1872-1881 tekk' tä seldsist kirändüs- ja hariduselo keskusõ, kon tegelediq eesti keele uur'misõ ja normiir'mise, rahvaluulõ korjamisõ, pedägoogilidsõ ja populaartiidüsligu kirändüse hank'misegaq. Rahvusligu liikmise mõõduga, konsõrvatiiv-klerikaalsõ suuna juhina sattu Hurda Jakob terävähe vastansaiso radikaalsõ Jakobsoni Carl Robertigaq ja timä poolõhoitjidõgaq. Vähämbüste jäien tõmbu tä 1880. aastakidõ algusõn ütiskundligust tegevüsest tagasi ja pühendü tiidüse tegemisele.

KeelemihenäKeelemihen propagiirkuts'sõ Hurda Jakob üles tarvitama (põh'a)eesti keele vahtsõt kiräviisi ("Lühikene õpetus õigest kirjutamisest parandatud viisi"). Põh'aeestikeelitsin jutõn tarvit' tä mitmit vanno sõnavormõ (elo, sino, hää, pääl,tõine, tulivad, olivad), miä mitmilõ Põh'a-Eesti inemiisile tunduvaq joba võõraq. Uur'mistüü "Die estnischen Nomina auf -ne purum" iis sai tä Helsingi ülikoolin ''dr. phil.'' kraadi. Avald' viil artikliq ''ste''-lõpogaq kotussõnimmi, partiklidõ ''ehk'' ja ''või'' jm. kotsilõ. Avit' Wiedemanni Ferdinand Johannil "Eesti-Saksa sõnaraamatut" kokko säädäq ja redigiir'se tollõ 2. trükkü (1893).