Lahkominek lehe "Hurda Jakob" kujjõ vaihõl

'''Hurda Jakob''' (Jakob Hurt) (sündü, [[22. hainakuu päiv|22. hainakuu pääväl1839]] -[[18391907]]) oll' [[Põlva kihlkund|Põlva kihlkunnankihlkunnast]] Vana-Koiolaperit vallan [[Himmastõ külä]]n, kuuli [[13. vahtsõaastakuu päiv|13. vahtsõaastakuu pääväl]] [[1907]] [[Peterburi|Peterburin]], om matõt [[Tarto]] Raadi kalmuaida) oll' [[Rahvaluulõtiidüs|rahvaluulõ-]] ja [[Keeletiidüs|keeletiidläne]] nink ütiskunnategeläne. Tüüt' põhilidsõltpäämädselt kerkoopõtajanakerkoopõtajan, a kõgõ rohkõmp hinnatas tedä suurõ üle-Eestilidse rahvaluulõkorjamisõ alostamisõ ja iistvidämise iist. [[Lõunaeesti kiräkiil'|Lõunaeesti keelen]] om tä kirotanuq luulõtuisi, tähtraamadojuttõ ja jutuisi.

Hurda Jakob sündü 22. (vana kallendri perrä 10.) hainakuu pääväl 1839 [[Põlva kihlkund|Põlva kihlkunna]] Vana-Koiola valla [[Himmastõ külä]] Koti kolga Lepä talon. Talo oll' 30 [[tiin]]u suur nink tuu mano kuulu Jakobi vanaesä Jakobi ehitet Toro veski. Jakobi esä Hurda Jaan ja vanaesä Hurda Jakob olliq küläkuulmeistriq ja talorentniguq. Jaan oll' ütelidse kuulmeistri ja möldri, a talo ja veski kuuluvaq timä noorõmbalõ velele Peetrile, kinga tä kuun elli. Jaan avit' velel tallo pitäq ja opas' talvõl Lepä talo kambrõn Himmastõ külä latsi. Sääl sai Jakob kah edimäst koolioppust. 1849. a. sügüse vei esä Jakobi [[Põlva kihlkunnakuul]]i, kon tä käve kolm talvõ. 1853. a. vahtsõaastakuun vei esä Jakobi [[Tarto]]he, kon tedä pääle eksämi tegemist [[Tarto kreiskuul|kreiskuuli]] vasta võeti. Esä tahtsõ, et Jakob opissi [[s'aksa kiil|s'aksa keele]] põh'alikumbalt ärq, ku tuu kihlkunnakoolin olõs sündüdä võinuq. Esä suuv oll', et Jakob aastaga peräst kodo tagasi tulõssi, et täst sõs edimält esäle koolitüün abilinõ ni perästpoolõ perrätulõja võinuq saiaq.