Lahkominek lehe "Hurda Jakob" kujjõ vaihõl
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Rida 124:
==Ütiskundlinõ tegevüs==
===Opat Eesti Selts===
Hurda Jakob naas' ütiskundlikust elost ossa võtma ülikooliaastil [[Lühendüseq|OES]]-in, kon tä toimõnd' tähtraamatit, tekk' ettekandit ja kor'as rahvaluulõt.
===Vanavara korjaminõ===
Jakob võtt' umas süämeas'as rahvaluulõ korjamisõ. Katsandal EKmS-i kuunolõkil 1875. a. avald' tä vanavara trükküandmisõ plaani: 1. Vana kannõl (lauluq), 2. Vana tarkus (vanasõnaq ja mõistatusõq), 3. Vana usk, 4. Vanaq jutuq, 5. Vanaq kumbõq, 6. Rahva lauluviieq. Edimädsenä ilmugi 1875. a. "Vana kandlõ" köüdeq Põlva kihlkunna laulõga.
Jakob puttõ vanno laulõga kokko üten tõisi külälatsiga hainan vai mar'an ollõn. Timä esä, velistekogodusõ liigõq, mõist' sääntside laulõ laulmisõ hukka. Tõist kõrda nõssi tä huvi rahvalaulõ vasta Tarton gümnaasiumin oppõn. Tuud mõot' klassikalidsõ ([[Ovidius]], [[Homeros]]) ja s'aksa luulõ lugõminõ, Neusi Alexander Heinrichi vällä annõt "Eesti rahvalauluq" ja Kreutzwaldi "Kalõvipoig".
Ülikoolin naas' Jakob rahvalaulõ kaema joba keeletiidüslidselt ja kultuuriaoluulidsõlt. Vanaq lauluq paistuvaq tälle "ku kõgõ vanõmp ja kõgõ usaldusväärsemp tunnus eesti keele kotsilõ ja ütelidse ku umaperäne rahvaelo aigraamat ja rahva hinge selge piigli". Tä võtt' hindäle nõvvo umalt puult avitaq, et "viil olõman olõvaq ja rahvasuun alalõhoitunuq eesti rahva luulõlidsõq mälehtüsmärgiq võimaligult kõik saasivaq kokko kor'atus, ärqkõrraldõdus ja ärqavaldõdus". Tuun nõvvon kinnütiväq tedä suumlaisi tuualadsõq saavutusõq ja kimmäs arvosaaminõ, et vanna lauluvarra rahva hulgan inämb olõman om, ku Kreutzwald ja timä iinkäüjäq kokko kor'anuq olliq. Vanavara korjamist alost' üliopilanõ Jakob 1860. a. uma sõsara Eeva abiga Himmastõst ja tollõ ümbrüsest. Tä härgüt' korjamistüüle ummi sugulaisi, noorõmbit sõpro ja lajembat eesti publikut. Pia egal EKmS-i kuunolõkil võtt' tä presidendin üles tuu uma lemmikteemä, tõsõnd' tuud meeleolo ja tarvidusõ perrä nink lõpõt', ''ceterum censeo'', et olõssi seltsile andisandmalda kohussidõ täütmäldäjätmine ja lõpmalda teotus, ku tuu ei korjasiq laulõ ja muid rahva mälehtüisi, kon tuu põrõhõlla viil võimalik ja tollõ tarvidus seltsiliikmile küländ arvosaadavalt ärq om seletet.
===Vanõmuisõ Selts===
Jakob oll' viil "Vanõmuisõ" seldsi tegeläne ja pidi programmilidsõ kõnnõ I üldlaulupeol 1869.
===Eesti Aleksandrikuul===
Jakob oll' Eesti Aleksandrikooli asotamisõ üts iistvidäjit ja 1870-1883 tollõ pääkomitee president'.
===Tarto Eesti Põllumiihi Selts===
1871 oll' tä Tarto Eesti Põllumiihi Seldsi president.
===Eesti Kirämiihi Selts===
Ollõn [[Lühendüseq|EKmS-i]] president 1872-1881 tekk' tä seldsist kirändüs- ja hariduselo keskusõ, kon tegelediq eesti keele uur'misõ ja normiir'mise, rahvaluulõ korjamisõ, pedägoogilidsõ ja populaartiidüsligu kirändüse hank'misegaq.
===Rahvuslinõ liikmine===
Rahvusligu liikmise mõõduga, konsõrvatiiv-klerikaalsõ suuna juhina sattu Hurda Jakob terävähe vastansaiso radikaalsõ Jakobsoni Carl Robertigaq ja timä poolõhoitjidõgaq. Vähämbüste jäien tõmbu tä 1880. aastakidõ algusõn ütiskundligust tegevüsest tagasi ja pühendü tiidüse tegemisele.
==Tiidüstüü==
| |||