Kujo 9. hainakuu 2008, kell 08:02 toimõndaq Valdis (arotus \| kirotusõq) 18 808 muudatust →‎Ütiskundlinõ tegevüs ← Innembäne muutminõ		Kujo 4. põimukuu 2008, kell 15:09 toimõndaq võtaq tagasi Valdis (arotus \| kirotusõq) 18 808 muudatust Resümee puudub Vahtsõmb toimõndus →
Rida 77: Hurda Jakobi aigu sai Otõmpää keriklast kihlkunna koolitõt perride kokkokäümise kotus. Küläliisi tull' nii ligempäst ku kavvõmpast: Rothiq, Zastroviq, Beutler, Bark, Fuchs, Eisenschmidt, Krug, Undritzi Thomas ja Paul, Kurrikoffi Andreas, Jannseni Eugen ja Harry, Sperrlingki Burchard ja Alfred, [[Herrmanni Karl August]], [[Treffneri Hugo]], Kallasõ Rudolf, Kergi Johannes, Jürmanni Michael, Tiido (Dido) Andres, Kanni Hans jt. Otõmpääl elä-s Jakob rikkahe. Põllumiis tä olõ-s, tuu jaos jakku-s aigugi. Maaq olliq rendil. Tä pidi kattõ [[hopõn\|sõiduhobõst]]. Piimä ja hobõsidõ söögi sai tä rentnigult. Palk massõti viläga. Leerilatsõq tõiq kanno, linno ja villo. Sõitõ, raamatidõ, tiinjide pidämise ja latsi koolitamisõ pääle kullu pall'o rahha. Otõmpäält läts' Jakob ärq võlgoga. ===Peterburi aastagaq=== 82. rida ⟶ 84. rida: [[Image:Jakob Hurt Peterburi.jpg\|thumb\|150px\|right\|Hurda Jakob Peterburi aastagil]] 1880. a. jäi vabas Peterburi Eesti Jaani kogodusõ opõtaja kotus. Hurda Jakob valiti sinnäq vahtsõs opõtajas. Kuigi Otõmpäält ärqminek olõ-s tä jaos kerge, oll' sõski mitmit põhjussit, miä panniq tedä säänest otsust tegemä. Üts noist oll' suuv uma elo majandusligult tõisi alossidõ pääle saiaq ku vastamiilne kerkovalla talopidäjilt rendivõtminõ. Viil paistu Jakobilõ latsi kasvataminõ liinan kergemb ollõv ku maal. Mud'o tundu kah tüütämine ja elämine pääliinan suudsamb. Nii tä kolisigi 1880. a. rehekuun ~~Peterburgki~~Peterburki. Sääl elämise aigu käve Jakob mitmit kõrdo Otõmpää kihlkunnan uma ~~sõsaramehe~~sõsaramihe, Päidla mõisa rentnigu Härmsi Mihkli man suvitaman. Timä imä elli kah sääl. Viil suvit' tä tihti uma kälümehe Kergi Johannese puul [[Saarõmaa]]l. Toona elli Peterburih 20-30 tuhat eestläst. Jaani kogodusõl oll' edimäidsil aastagil 10 tuhat liigõt, lõpo poolõ kasvi tuu arv üle 20 tuhanda. Ristjaidsi oll' aastagan päält 400, puhtit 600-700. Aastagil 1880-1896 oll' Jakob viil kaardiväe diviisi ja vangla opõtaja. Pääle tuu and' kolmõn gümnaasiumin usuoppusõ tundõ. ==Pereh== 118. rida ⟶ 122. rida: 1872-1880 [[Otõmpää]] kerkoopõtaja 1880-1901 Peterburi eesti Jaani kogodusõ opõtaja 1880-1896 kaardiväe diviisi ~~pastor~~ja vangla opõtaja 1881 Peterburi V gümnaasiumi usuoppaja 1884 Peterburi Katariina tütärlatsigümnaasiumi usuoppaja 144. rida ⟶ 148. rida: ===Eesti Kirämiihi Selts=== Ollõn [[1871]]. a. luud [[Lühendüseq\|EKmS-i]] president 1872-1881 tekk' tä seldsist kirändüs- ja hariduselo keskusõ, kon tegelediq eesti keele uur'misõ ja normiir'mise, rahvaluulõ korjamisõ, pedägoogilidsõ ja populaartiidüsligu kirändüse hank'misegaq. ===Rahvuslinõ liikmine=== ~~Rahvusligu~~Rahvuslidsõ liikmise mõõduga, konsõrvatiiv-klerikaalsõ suuna ~~juhina~~juhin sattu Hurda Jakob 1878. a. terävähe vastansaiso radikaalsõ Jakobsoni Carl Robertigaq ja timä poolõhoitjidõgaq. Vähämbüste jäien tõmbu tä 1880. aastakidõ ~~algusõn~~alostusõn ~~ütiskundligust~~ütiskundlidsõst tegevüsest tagasi ja pühendü tiidüse tegemisele. ===Tarto-Võro kallendri=== "Kallendritegijä" nime all kirot' Jakob aastagil 1868-1881 tähtraamadujuttõ Tarto-Võro kallendrihe. Muuhulgan kirot' tä jutu "Inemisest", miä oll' edimäne põh'alik maakeeline tüü inemise iho ehitüse kotsilõ. ==Tiidüstüü== 187. rida ⟶ 195. rida: ==Hurda Jakob ilokirändüsen== Stahlbergi H. E. romaan' "Päikese tõusu poole", 1932 Kruusi Oskari näütemäng "Ärkamine nõidusunest", 1984 Kruusi Oskari romaan' "Aeg atra seada", 1986 Süvalepa Kulno näütemäng "Emajõe Ööbik", 1993 196. rida ⟶ 204. rida: 1866 [["Vanõmuisõ" selts\|"Vanõmuisõ" seldsi]] avvoliigõq Tarto ja Viljandi Põllumiihi Seltse avvoliigõq 1881 Eesti Kirämiihi Seldsi avvoliigõq 1888 kuldnõ rõnna pääl kannõtav jutusõpidäjärist 1900 Stanislavi ordõni II järk

Lahkominek lehe "Hurda Jakob" kujjõ vaihõl