Lahkominek lehe "Hurda Jakob" kujjõ vaihõl

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Valdis (arotus | kirotusõq)
Valdis (arotus | kirotusõq)
Rida 92:
1888. a keväjä ilmu lehtin timä kuulsa üleskutsõq "Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele", miä härgüt' inemiisi vannavarra korjama. 24. põimukuu pääväl 1888 läts' tütär Mathilde mihele [[Novgorod]]i kogodusõ värskile opõtajalõ Mohrfeldti Aleksanderile. 1889. a. sügüse läts' poig Max Tartohe, et ülikoolin keeltiidüst oppi. Ildampa läts' noorõmp veli Rudolf tälle perrä, et usutiidüst oppi. Mõlõmbaq astõvaq Eesti Üliopilaisi Seltsi.
1895. a. piimä- ja hainakuun käve Jakob üten Kergi Johannese, Ederbergi Friedrichi ja Mohrfeldti Aleksanderiga välämaal huvireisil - [[S'aksamaa]]l, [[Sveits]]in, [[Austria]]n ja [[Tsehhi|Tsehhimaal]] - muusõummõ, kerikit, lossõ ja muud põnõvat kaeman.
 
Suurõ kogodusõ opõtajaammõt võtt' ärq suurõ osa Jakobi aost. Tuu kõrval oll' timä süämeas'as rahva vanavara uurminõ, kõrraldaminõ ja trükmises ettevalmistaminõ. Nätten, et tuu jaos aigu veitüs jääs, kirot' tä 1897. a. keisrile palvõkirä, et tuu tälle 2400-ruublidsõ aastagapalga andnuq, et tä saanuq opõtajaammõdi maaha pandaq ja õnnõ tiidüstüüd tetäq. Keisri tuud palka tälle es annaq. 31. rihekuu pääväl 1898 kuuli Jakobi imä Mari(e). Tä matõti Põlvahe nink Jakob naasõga tulliq kah puhtilõ.
 
1901. a. pand' Jakob opõtajaammõdi maaha, nii sai tä segämäldäq vannavarra läbi tüütädäq ja vällä andaq. Tuu iist mass' Soomõ Kirändüse Selts. Aastagil 1902-1907 jousõ tä trükmises ette valmistaq kolm köüdet "Setokõisi laulõ" ("Setukeste laulud"). Nuuq trükitiväq soomõ prohvessori Krohni Kaarle abiga [[Soomõ]]n ärq.
 
1906. a. joulukuun jäi Jakob haigõs nink 13. vahtsõaastakuu pääväl 1907 tä kuuli, arvada, et pümmesooligu tõppõ. Tä matõti 17. vahtsõaastakuu pääväl Tartohe.
 
==Pereh==