Lahkominek lehe "Lepä Lembit" kujjõ vaihõl

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Valdis (arotus | kirotusõq)
Resümee puudub
Valdis (arotus | kirotusõq)
Resümee puudub
 
Rida 10:
}}
 
'''Lepä Lembit''' ('''Lembit Lepp''', 1931-2002) oll' kunstnik ja Eesti vabahusõ iist võitlõja. Lembidü esä oll' linakaupmiis, imä oll' lõpõtanuq oppajidõ seminäri, a oll' koolipreilis õnnõ lühkeist aigo. Lembit esiq tüüt' põhilidsõltpäämädselt [[Eesti Rahva Muusõum]]in, kon oll' kunstnik; kuulsust om kor'anuq ummi raamadumärkega (ekslibrissidega).
 
==Haridus==
Rida 25:
==Elokäük==
 
Lepä Lembit sündü [[17. vahtsõaastakuu päiv|17. vahtsõaastakuu pääväl]] [[1931]] [[Põlva kihlkund|Põlva kihlkunnan]] [[Mustajõõ külä]]n. Lembidü esä oll' linakaupmiis, imä oll' lõpõtanuq oppajidõ seminäri, a oll' koolipreilis õnnõ lühkeist aigo. Põlgastõ koolin oppõn tekk' Lembit sõproga vaba Eesti iist võitlõmisõ organisats'ooni "Kalevlased". Võro keskkooli aigo teiq nääq Leevä Ülo ja tõisi nuuriga salaütistüse SKO (Salahinõ Kupõrjanovlaisi Organisats'uun), kon tä oll' staabiülemb ja lindlehti kujondaja. Tuu iist saadõti tä säitsmes aastagas (1949-1956) Tsiberihe Karaganda vangilaagrihe. Tsiberist tagasi tullõn lõpõt' keskkooli ja võtt' naasõ. Pääle opmist Tarto kunstikoolin oll' üte aastaga kunstioppaja, a tuu tüü es passiq tälle. 1963. aastagast oll' tä Eesti Rahva Muusõumi kunstnik. Tollõn amõtin käve Lembit etnograafiliidsil välitöiel pia kõigin Eesti kihlkunnõn ja korjamisreisel hõimurahvidõ ([[vepsläseq|vepsläisi]], [[mariq|maridõ]], [[udmurdiq|udmurtõ]], [[komiq|komidõ]], [[liivläseq|liivläisi]] ja [[isuriq|isuridõ]] man). ERM-i kogon om 2736 Lepä Lembidü joonistust ja 1037 fotot. Pääle tuu om tä kujondanuq vällänäütüisi, trükümatõrjaalõ, muusõumi välläandit ja kuulutuisi.
 
Umaette lehekülg Lembidü loomingun om raamadumärk vai ekslibris, midä tä om tennüq üle 722 tükü. Muuhulgan om tä tennüq kolm mappi [[Nobeli preemiä]] laurõaatõ ja kuus mappi eesti kiränige portreiega raamadumärkega. Lembidü raamadumärke tundas ja hinnatas välänpuul Eestitki: [[Ungari]]n, [[S'aksamaa]]l, [[Soomõ]]n, [[Poola]]n ja [[Hispaania]]n. [[Taani]]n ilmu 1972. aastagal timä autorivihk ja kõrraldõdi vällänäütüs.