Lahkominek lehe "Vahtra Jaan" kujjõ vaihõl
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
Rida 1:
{{Elokäük
'''Vahtra Jaan''' (Jaan Vahtra) (sündü [[23. lehekuu päiv|23. lehekuu pääväl]] [[1882]] [[Põlva kihlkund|Põlva kihlkunnan]] [[Moostõ vald|Moostõ vallan]] [[Kaarukülä|Kaarukülän]], kuuli [[27. vahtsõaastakuu päiv|27. vahtsõaastakuu pääväl]] [[1947]] [[Võro]]l, om matõt [[Põlva kalmuaid]]a) oll' kunstnik, kirämiis, lehemiis ja kunstioppaja. Pall'oq timä pildiq ja jutuq näütäseq [[Võromaa]] külli, külärahvast ja Võromaa luudusõ illo.▼
| nimi = Vahtra Jaan
| eestikeeline_nimi = Jaan Vahtra
| pilt =
| sünnüaig = [[23. lehekuu päiv|23. lehekuu pääväl]] [[1882]]
| sünnüpaik = [[Kaarukülä]], [[Põlva kihlkund]]
| kuulmisaig = [[27. vahtsõaastakuu päiv]] [[1947]]
| kuulmispaik = [[Võro]]
| matmispaik = [[Põlva kalmuaid]]
| ammõt = kunstnik ja kirämiis
}}
▲'''Vahtra Jaan''' ('''Jaan Vahtra
==Elokäük==
Jaani esä oll' vaenõ käsitüüline ja talorentnik. Pereh pidi mito kõrda elopaika vaihtama. Jaan: "Miiqkaq kõnõldiq niguq santõgaq, kinkal olõ-iq ülepää õigust elläq". Jaan sündü Moostõ valla Kaarukülä Kitsõ talon, madalan olõkatussõgaq rihetarõn. Ku poiss oll' katsa-aastaganõ, koliti [[Koiola vald]]a [[Holvandi külä|Holvandi küllä]] [[Kivijärv]]e viirde. Sääl hoit' Jaan kolm suvvõ lehmi, lambit ja tsiko. Mõnõ ao peräst eleti [[Kiisa järv]]e veeren Oro talon. Jaan käve [[Vanakülä kuul|Vanakülä vallakoolin]] ja suvõl iks kar'an. Edesi vei koolitii Räpinä kihlkunnakuuli. Vahtra Jaani edimäidsis tüükotussis olliq vallakirotaja ja oppaja kotussõq Võromaal ni aokiräniku kotus Viljandin. Tä om tunnistanuq, et tsehkendämise ja maal'misõ himo kihot' tedä kõik aig takast. Nii läts tä 29-aastagadsõlt kunsti op'ma Riiga ja perän Petrograati. Op'mist Petrograadin segäsiväq tiin'mine sõaväen ja revoluts'uun. Op'misõ kõrvalt oll' tä viil aokiränik ja oppaja. 1918 tull' Jaan tagasi Eesti ja oll' mitmõn koolin Võrol ja Tarton (muuhulgan "Pallasõn") tsehkendämisoppaja. [[Tõnõ ilmasõda|Tõsõ ilmasõa]] aigu elli tä Tarton ja Võromaal. Tä oll' Võro lehe [["Tüürahva Elo"]] luuja 1944. aastagal. 1910. aastagidõ keskpaigast 1930. aastagidõ keskpaigast tegel' Jaan pall'o maal'misõ ja [[graafika]]gaq. 1934-1940 pühendü tä päämidselt raamatidõ kirotamisõlõ.▼
▲Jaani esä oll' vaenõ käsitüüline ja talorentnik. Pereh pidi mito kõrda elopaika vaihtama. Jaan: "Miiqkaq kõnõldiq niguq santõgaq, kinkal olõ-iq ülepää õigust elläq". Jaan sündü [[23. lehekuu päiv|23. lehekuu pääväl]] [[1882]] Moostõ valla Kaarukülä Kitsõ talon, madalan olõkatussõgaq rihetarõn. Ku poiss oll' katsa-aastaganõ, koliti [[Koiola vald]]a [[Holvandi külä|Holvandi küllä]] [[Kivijärv]]e viirde. Sääl hoit' Jaan kolm suvvõ lehmi, lambit ja tsiko. Mõnõ ao peräst eleti [[Kiisa järv]]e veeren Oro talon. Jaan käve [[Vanakülä kuul|Vanakülä vallakoolin]] ja suvõl iks kar'an. Edesi vei koolitii Räpinä kihlkunnakuuli. Vahtra Jaani edimäidsis tüükotussis olliq vallakirotaja ja oppaja kotussõq Võromaal ni aokiräniku kotus Viljandin. Tä om tunnistanuq, et tsehkendämise ja maal'misõ himo kihot' tedä kõik aig takast. Nii läts tä 29-aastagadsõlt kunsti op'ma Riiga ja perän Petrograati. Op'mist Petrograadin segäsiväq tiin'mine sõaväen ja revoluts'uun. Op'misõ kõrvalt oll' tä viil aokiränik ja oppaja. 1918 tull' Jaan tagasi Eesti ja oll' mitmõn koolin Võrol ja Tarton (muuhulgan "Pallasõn") tsehkendämisoppaja. [[Tõnõ ilmasõda|Tõsõ ilmasõa]] aigu elli tä Tarton ja Võromaal. Tä oll' Võro lehe [["Tüürahva Elo"]] luuja 1944. aastagal. 1910. aastagidõ keskpaigast 1930. aastagidõ keskpaigast tegel' Jaan pall'o maal'misõ ja [[graafika]]gaq. 1934-1940 pühendü tä päämidselt raamatidõ kirotamisõlõ. Jaan kuuli [[27. vahtsõaastakuu päiv|27. vahtsõaastakuu pääväl]] [[1947]] [[Võrol]].
==Haridus==
| |||