Lahkominek lehe "Võro kiräviis" kujjõ vaihõl
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
Rida 1:
'''Võro kiräviisi''' (vahtsõnõ kiräviiś) om kinnütänüq 1995. aastagal Võro Instituudi kokko kutsut komisjon
Võro kiräviisi alossõs om ladina põhitähistü ja tuu eesti versiooni perrä kokko pant võro tähistü, miä om Võro-eesti synaraamatun ant järgmädsen kujon:
Rida 5:
Aa Bb (Cc) Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Qq Rr Ss (Šš) Tt Uu Vv (Ww) Õõ Ää Öö Üü (Xx) Yy (Zz) (Žž) ´
Sulgõ seen ommaq antuq tunnõtumbaq
Inämbüisi üteldäseq võro täheq vällä samma muudu ku eesti keelen, v.a järgmädseq erändiq:
*Täheq q ja y olõ-i võro keelen vyyrtäheq. Täht
*Võro kiräviisin märgitäs ka peethelle pehmehüst. Tuud tetäs võro tähistün olõva peehmehüsmärgigaq ´, miä käü tähe kotsilõ vai perrä. Nii saiasõq pehmehüsmärgigaq täheq: ś, ń, l´, t´, k´, h´ jne, võro keelen ommaq pehmehünüq vastusõq kyigil peethellel v.a ''q'' ja ''j''.
Rida 25:
Kakkõhellü märgitäs:
a) mitmusõ nimekäänüssen: ''puuq, mõtsaq, suurõq majaq, vahtsõq saapaq, vereväq vabarnaq'';
b) kimmä kõnnõviisi mitmusõ 3. käänüse lõpun nii olõvan- ku minevänaon: ''saavaq, kirotasõq, võtvaq, ommaq; saiq, kirodiq, võtiq, olliq'';
c) tõõsõn tegonimen: ''kaiaq, tetäq, ollaq, tiiniq, võttaq, herädäq, kirotaq, häbendelläq'';
d) käskjä kõnnõviisi 2. käänüse lõpun: ''kaeq, küsüq, võtaq, puhkaq, kirodaq'';
e) olõvaao ja lihtmineväao eitävän kõnnõn (edeeitüs): ''ei tiiq, ei käseq, ei võtaq, ei kirodaq, ei häbendelleq; ei tetäq, ei võetaq, ei kästäq, ei kirotõdaq, ei häbendeldäq'';
f) katõ silbi ja ''e/õ''- vai ''u/ü''-lõpuga nimisõnaq: ''kastõq, paisõq, lõunõq (lõunaq); imeq, hoonõq; seemeq, asõq; pehmeq, kahrõq; oluq, ohuq, lühüq''
g) mitmõq määr- ja asõsõnaq: ''siiäq, sinnäq, eeläq, toonaq, ammuq, veidüq, kinniq; esiq''.
Kakkõhellü või võro keelen ette tullaq ka pall'odõn tõisin kotussin (kaeq [[Kakkõhelü ettetulõmisõ tävvelik nimekiri]]), a noin kotussin tedä hariligult ei kirotõdaq, kuiki ka tuud võinuq mõnikõrd tetäq näütüses sõna eräle vällätuumisõs, tälle suurõmba rasõhusõ andmisõs vai riimi peräst.
===Peethelle pehmehüs===
Pehmehüst märgitäs kirän, ku pehmehüs om:
a) minevigu tunnus: ''võtt', pand', käänd', murd', mass', laul', pill', oll', tull', karas', tapõl', kergüt''';
b) tagapoolidse vabahelü iin: ''mar'aq, var'oq, lag'a, lakk'a, pall'o, kah'o, ts'ura, ts'auk, n'augma''.
Pehmehüst märgitä-i hariligult kirän, ku tä om:
a) nimisõnno lõpun: ''pall, kuul, üts, kats, pang, pätt, täht, kruun, kumm, kapp, parv, kurk, kõik, vask, suur, käng, sälg; hopõn, repän, jummal, pakan, kavval, tütär'';
b) tegosõnno lõpun, ku olõ-i minevigu tunnus: ''ots, vaht, sund, mähk, tsurk, kamm'';
c) peethelü iin: ''sitkaq, mustkaq, vask; otsma, vahtma, arstma, pakma, pruuvma, kamma'';
c) ''i'' ja ''j'' iin: ''veli, padi, kosima, kassiq, tsiga, kallis; patja, asjo, kandja, võtja'';
d) edepoolitsidõ vabahelle iin: ''lävi, nägo, veleq, keele, küle, näläne, käng, sälg''.
Mõnikõrd või pehmehüst märkiq ka nimisõnno lõpun jm, ku tahetas pehmehüsele eräle tähelepanno pöördäq, näütüses nimisõnno tähendüse eräldämises (''palk'' ja ''palk''', ''vas'k'' ja ''vask'''), riimi vm peräst.
===Korgõ ''õ''===
Korgõt ''õ''-d, märgitäs hariligu õ-ga: ''mõõk, mõõtma, nõna, sõna, mõni, sõs, õks, sõsar, kõik, sõa''.
Sõnaraamadu märksõnon ja muial, kon hädäste vaia, pruugitas korgõndusmärki (ülespoolõ nuul ˆ ) ''õ'' all.
Rida 75:
Võro kiräviisi om kritiseerit põhilidsõlt tähti q ja y vyyraperäsüse peräst Eesti kontekstin. Kriitikalõ om küländ häste vastat kakkõhelü märk'mise tarvilikkusõ ni tähemärke q ja y kiräviisi valimisõ osan. Nõrgõmbahe om argumenteerit tuu, milles om ülepää vaia korgõ ''y'' eräldämine madalast ''õ''-st. Nimelt ku ''q'' om võro keelen kimmähe umaette foniim', minkal om väega tähtsä roll' synamuudõ tähendüisi eräldämisen, sys korgõ ''y'' ja matal' ''õ'' eräldä-i tähendüst. Umaette tähemärgi pruuk'mist korgõ ''y'' märk'mises om põhjõndõt taa helü tähtsüsegaq keele tävvelidse struktuuri alalõhoitumisõn. Nimelt paistus ''y'' ollõv üts' põhjus, mille om võro keelen vabahelükokkokõla nii ilosahe alalõ hoitunuq.
Kiräviisi kriitiga om veenü ütelt puult ülevänpuul tuuduidõ vahtsõ kiräviisi paranduisini, a tõõsõlt puult võrokeelidse aolehe "Uma Leht" kiräviisini, kon
| |||