Võro kiräviisi om kritiseerit põhilidsõlt tähti q ja y vyyraperäsüsevõõraperäsüse peräst Eesti kontekstin. Kriitikalõ om küländ häste vastat kakkõhelü märk'misemärkmise tarvilikkusõ ni tähemärke q ja y kiräviisi valimisõ osan. Nõrgõmbahe om argumenteerit tuu, milles om ülepää vaia korgõ ''y'' eräldämineeräldämist madalast ''õ''-st. Nimelt ku ''q'' om võro keelen kimmähe umaette foniim', minkal om väega tähtsä roll'synamuudõsõnamuudõ tähendüisi eräldämisen, syssis korgõ ''y'' ja matal' ''õ'' eräldä-i tähendüst. Umaette tähemärgi pruuk'mistpruukmist korgõ ''y'' märk'misesmärkmises om põhjõndõt taa helü tähtsüsegaq keele tävvelidse struktuuri alalõhoitumisõn. Nimelt paistus ''y'' ollõv üts' põhjus, mille om võro keelen vabahelükokkokõla nii ilosahe alalõ hoitunuq.
Kiräviisi kriitiga om veenü ütelt puult ülevänpuul tuuduidõ vahtsõ kiräviisi paranduisini, a tõõsõlt puult võrokeelidse aolehe "Uma Leht" kiräviisini, kon kakkõhellü ei märgitägi.▼
▲Kiräviisi kriitiga om veenü ütelt puult ülevänpuul tuuduidõülembäntuuduidõ vahtsõ kiräviisi paranduisini, a tõõsõlt puult võrokeelidse aolehe "Uma Leht" kiräviisini, kon kakkõhellü ei märgitägi.
