Lahkominek lehe "Võro kiräviis" kujjõ vaihõl

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
tsResümee puudub
tsResümee puudub
Rida 1:
'''Võro kiräviisi''' (vahtsõnõ kiräviis) om kinnütänüqkinnütänü 1995. aastagal Võro Instituudi kokko kutsut komisjon (Paul Hagu, Toomas Help, Sulev Iva, Enn Kasak, Valdek Pall, Peeter Päll, Seppo Suhonen, Tõnu Tender, Jüri Viikberg, Tiit-Rein Viitso).
 
Võro kiräviisi alossõs om ladina põhitähistü ja tuu eesti versiooni perrä kokko pant võro tähistü, miä om Võro-eesti synaraamatun ant järgmädsen kujon:
Rida 5:
Aa Bb (Cc) Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Qq Rr Ss (Šš) Tt Uu Vv (Ww) Õõ Ää Öö Üü (Xx) Yy (Zz) (Žž) ´
 
Sulgõ seen ommaq antuqantu tunnõtumbaq võõrtäheq. Naid pruugitas õnnõ võõrkeelitside sõnno ja võõrkeelitside vai vanaperälidsen kiräviisin nimmi kirotamisõs. Tähte c pruugitas kuikivõrd ka luulõn ja ilokirändüsen. Tähte f pruugitas õnnõ võõrsõnon.
 
Inämbüisi üteldäseq võro täheq vällä samma muudu ku eesti keelen, v.a järgmädseq erändiq:
Rida 11:
*Täheq q ja y olõ-i võro keelen võõrtäheq. Täht q märk kakkõhellü (''maq, kaeq, kalaq'') ja y korgõt, ''i''-poolist ''õ''-hellü (''sys, nyna, myyk''). Vahtsõ kiräviisi 2005. aastaga paranduisi perrä märgitäs korgõt ''õ''-d siski hariligu õ-ga.
 
*Võro kiräviisin märgitäs ka peethelle pehmehüst. Tuud tetäs võro tähistün olõva pehmehüsmärgigaqpehmehüsmärgiga ´, miä käü tähe kotsilõ vai perrä. Nii saiasõq pehmehüsmärgigaqpehmehüsmärgiga täheq: ś, ń, l´, t´, k´, h´ jne, võro keelen ommaq pehmehünüqpehmehünü vastusõq kyigilkõigil peethellel v.a ''q'' ja ''j''. Sagõhõhe, esiqeräle Intõrnetin, pruugitas märgi ´ asõmõl ka harilikku üläkomma (').