Kujo 18. vahtsõaastakuu 2006, kell 17:15 toimõndaq Valdis (arotus \| kirotusõq) 18 808 muudatust Resümee puudub		Kujo 18. vahtsõaastakuu 2006, kell 17:44 toimõndaq võtaq tagasi Valdis (arotus \| kirotusõq) 18 808 muudatust Resümee puudub Vahtsõmb toimõndus →
Rida 1: '''Oldekopi Gustav Adolph''' (Gustav Adolph Oldekop) (sündü 2. joulukuu pääväl 1755 Haapsalon, kuuli 8. lehekuu pääväl 1838 [[Tarton]], om matõt Põlva kalmuaida) oll' aokiränik ja luulõtaja, kiä kirot' [[Lõunaeesti kiräkiil'\|lõunaeestikeelitsit]] luulõtuisi ja tüüt' suurõmba jao umast elost (1781-1820) [[Põlva]] pastorinaq. Oldekoppõ suguvõsa om peri Hildensheimist (Alam-Saksist). Gustavi esä Hans Heinrich tüüt´ Haapsalon rektori ja sekretärinä. ==Haridus== Talina tuumkuul' 1774-1780 oppõ Halle ülikoolin usutiidüst, sai teoloogiakandidaadi kraadi ==~~Elolugu~~Looming== Oldekopi Gustav pand' kokko kats' edimäst aastakäüki Grenziusõ Johanni kirästüsel 1796 ilmuma naanut "Eesti Ma Rahwa Kalendrit", and' 1806 uma sõbra [[Rothi Johann\|Rothi Johann Philippi]] ~~jt.~~ja tollõ puja Georg Philipp Augusti abigaq vällä "Tarto ma-rahwa Näddali-Lehte", miä võimõ nõudmisõ pääle keeleti ärq ja häötediq, a midä 1995 löüti Peterburin Vinnemaa Riikligost Aoluuarhiivist sõski 10 nummõrd. 1824 toimõnd' viis' nummõrd "Kulutamisse Lehte". ~~Gustav~~1820 omja 1821 ilmu Oldekopi Gustavi [[Lõunaeesti kiräkiil'\|lõunaeesti kiilde]] ~~pandnu~~pant ~~1819.~~"Liiwlandi amarahwa seädus". ~~talorahvasäädüse~~Viil japand' tä lõunaeesti kiilde luudusluuraamado "Mötlemisse Jummala teggude päle". Tä om kirodanuq ja lõunaeesti kiilde pandnu üle 40 luulõtusõ, miä ommaq avaldõt kogon "Suve õdang". Luulõtuisi tarvitõdiq Kanepi kihlkunnakooli lauluoppusõn; nääq jousõvaq kooli rajaja Rothi Johanni nime all käsitsi kirotõt lauluvihkõhõ ja tuuperäst peeti 1960. aastakideni noist inämbüse autoris Rothi Johanni.▼ ~~1781-1820 oll' Põlva pastor. Tuu amõti pidi maaha pandma abielo peräst alamba rahva hulgast naasõgaq. Pääle tuud elli Tarton.~~ ==~~Looming~~Pereh== 1782 võtt' Gustav naasõs Rothi Johanni sõsara Dorothea Elisabeth Maria. 1804 naanõ kuuli. 1820 pidi Gustav Põlvast ärq minemä, selle et peräst naasõ kuulmist elli tä kokko kerigumõisa majapidäjä, ummi latsi huuldaja Jürgensi Dorotheagaq. 1809-1919 sündü Jürgensi Dorothealõ säidse vallaslast. Abiellu saivaq nääq tuuaigsõ kõrra perrä peräst pastori kotusõ päält ärq minekit ja Tartohõ kolimist. ▲Oldekopi Gustav pand' kokko kats' edimäst aastakäüki Grenziusõ Johanni kirästüsel 1796 ilmuma naanut "Eesti Ma Rahwa Kalendrit", and' 1806 [[Rothi Johann\|Rothi Johann Philippi]] jt. abigaq vällä "Tarto ma-rahwa Näddali-Lehte", miä võimõ nõudmisõ pääle keeleti ärq ja häötediq, a midä 1995 löüti Peterburin Vinnemaa Riikligost Aoluuarhiivist sõski 10 nummõrd. 1824 toimõnd' "Kulutamisse Lehte". Gustav om [[Lõunaeesti kiräkiil'\|lõunaeesti kiilde]] pandnu 1819. a. talorahvasäädüse ja luudusluuraamado "Mötlemisse Jummala teggude päle". Tä om kirodanuq ja lõunaeesti kiilde pandnu üle 40 luulõtusõ, miä ommaq avaldõt kogon "Suve õdang". Luulõtuisi tarvitõdiq Kanepi kihlkunnakooli lauluoppusõn; nääq jousõvaq kooli rajaja Rothi Johanni nime all käsitsi kirotõt lauluvihkõhõ ja tuuperäst peeti 1960. aastakideni noist inämbüse autoris Rothi Johanni. ==Teossõq== "Mötlemisse Jummala teggude päle", 1822, Sturmi C.C. perrä "Suve õdang", 1985, kokko säädnü Vinkli Aarne ==Välislingiq== Oldekopi Gustavi kotsilõ saa lukõq [http://wi.werro.ee/kirjandus/ Võro kirändüse kodolehe] päält. [[Category:Võromaa inemiseq]]

Lahkominek lehe "Oldekopi Gustav" kujjõ vaihõl