Lahkominek lehe "Landesveeri sõda" kujjõ vaihõl

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Valdis (arotus | kirotusõq)
Vahtsõnõ leht: '''Landesveeri sõda''' vai '''Landeswehri sõda''' oll' tuu jago Vabahussõast, kon Eesti väeq võitliq Lätin S'aksa väe vasta, mink hulka kuulu baltis'aksl…
 
Valdis (arotus | kirotusõq)
Resümee puudub
Rida 1:
'''Landesveeri sõda''' vai '''Landeswehri sõda''' oll' tuu jago [[Vabahussõda|Vabahussõast]], kon Eesti väeq võitliq [[Läti]]n S'aksa väe vasta, mink hulka kuulu baltis'akslaisi armee ''[[Landeswehr]]''. Landeswehri sõda kest' [[1919]] aastaga [[5. piimäkuu päiv|5. piimäkuu pääväst]] [[3. hainakuu päiv|3. hainakuu pääväni]].
 
Edimäne kokkopõrgõq oll' [[3. piimäkuu päiv|3. piimäkuu pääväl]]. [[10. piimäkuu päiv|10. piimäkuu pääväl]] tetti kümnes pääväs vaheraho. Eesti valitsus nõud', et kokkoleppel Läti valitsusõga piät s'akslasõq lahkuma Põh'a-Lätist. Egal juhul mitte ligembäle ku 35 km Eesti väkile tulõma. Inglasõq ja prantslasõq kah toetiq tuud, et s'akslasõq piät Baltikumist lahkuma. Joba [[19. piimäkuu päiv|19. piimäkuu päävä]] õdagu läts' Landesveer rünnäkulõ ja saigi algul edumaa, eestläseq tõmbsiq tagasi. A Rauddiviis, miä läts' [[Pärno]] poolõ, piätediq kinniq joba õigõq pia. Tuu lahing, midä tundas '''Võnnu lahing'''u nime all, kest' [[20. piimäkuu päiv|20.]], [[21. piimäkuu päiv|21.]] ja [[22. piimäkuu päiv|22. piimäkuu pääväl]] - piaaigu kolm üüd päivä. Nii et egaq puhkust pall'o es olõq, üts rägistämine ja matõrdaminõ. Ja sõs murti läbi S'aksa Landesveeri rinnõq üül vasta [[23. piimäkuu päiv|23. piimäkuu päivä]]. 23-ndal joudsõq Eesti väeq Võndu (Cesisehe), kost Landesveer taganõsi paanilidsõlt vällä [[Riia]] poolõ. Nii et üts Landesveeri ohvitser es saaq mud'o kõrda, ku pand' rongi katussõ pääle kuulipildja ja tulist' ummi miihi ja kammand' kõvva: "Kõik rivvi võtta, järekõrran tulõt rongi pääle, mitte ei tormaq ülepääkaala! Ja tõõsõq pandvaq niikavva eestläisile vasta ku rongiq saavaq täüs!" Ja nii sõs päst' olukõrra, mud'o olõs sääl tulnuq täütsä katastroof.
 
Kindral [[Põdra Ernst|Põdder]] oll' tuukõrd [[Valga]]n uman staabin. Ku tä sai kuuldaq, et Võnnu om Eesti väki puult ärq võet, sõs tä hüpäs' rõõmsahe pistü ja ütel': "Täämbäne päiv om [[Võidupühä]]! Kõigin liinon ja küllin, kon ommaq Eesti väeq seen, piät heiskama [[Eesti lipp|sinimustvalõ lipu]] ja kõrraldama paraadi." Tuud sõs tettigi ja pääle Vabahussõta unõhtõdiq tuu ärq [[1936]]. aastagani. Sõs ku [[Pätsi Konstantin|Päts]] sai võimo tävvelidselt hindä kätte, and' tä vällä dekreedi: [[23. piimäkuu päiv|23. piimäkuu päivä]] tulõ pühitsedäq ku Võidupühhä, miä om võrdväärne [[24. radokuu päiv|24. radokuu pääväga]]. 24. radokuu pääväl ommaq sõaväeparaadiq ja Võidupühäl Kaitsõliido paraadiq.
 
[[Katõgooria:Eesti aolugu]]