Lahkominek lehe "Landesveeri sõda" kujjõ vaihõl
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
Rida 1:
'''Landesveeri sõda''' vai '''Landeswehri sõda''' oll' tuu jago [[Vabahussõda|Vabahussõast]], kon Eesti väeq võitliq [[Läti]]n S'aksa väe vasta, mink hulka
Balti Landesveer oll' moodustõt baltis'akslaisist 1918. a. joulukuun Kuramaa rannan. Üten samal aol luud [[Läti]] väkiga piätiq nääq verevä väe edesitungi [[Venta jõgi|Venta jõõ]] pääl. Näide mano [[Liepaja]]he kolõ pääle [[Riia]] langõmist ka säädüsline Ulmanisõ valitsus. Edimält näüdässiq nääq hinnäst innembä ku Läti ja Eesti sõpro ku vaindlaisi. Nääq leiq verevä väe Põh'aõdagu-[[Leedu]]st vällä. Hummogu-Preisimaa kaitsõs verevä väe sissetungmisõ iist luudi sääl S'aksamaa valitsusõ luaga vabatahtlinõ Rauddiviis, kohe edimält võeti õnnõ noid s'akslaisi kiä olliq [[Edimäne ilmasõda|ilmasõan]] [[Raudrist]]i vällä tiinnüq. Landesveeri ja Rauddiviisi ülembjuhatajas saadõti [[Berliin]]ist kindral [[Von der Goltzi Rüdiger|von der Goltz]].
Edimäne kokkopõrgõq oll' [[3. piimäkuu päiv|3. piimäkuu pääväl]]. [[10. piimäkuu päiv|10. piimäkuu pääväl]] tetti kümnes pääväs vaheraho. Eesti valitsus nõud', et kokkoleppel Läti valitsusõga piät s'akslasõq lahkuma Põh'a-Lätist. Egal juhul mitte ligembäle ku 35 km Eesti väkile tulõma. Inglasõq ja prantslasõq kah toetiq tuud, et s'akslasõq piät Baltikumist lahkuma. Joba [[19. piimäkuu päiv|19. piimäkuu päävä]] õdagu läts' Landesveer rünnäkulõ ja saigi algul edumaa, eestläseq tõmbsiq tagasi. A Rauddiviis, miä läts' [[Pärno]] poolõ, piätediq kinniq joba õigõq pia. Tuu lahing, midä tundas '''Võnnu lahing'''u nime all, kest' [[20. piimäkuu päiv|20.]], [[21. piimäkuu päiv|21.]] ja [[22. piimäkuu päiv|22. piimäkuu pääväl]] - piaaigu kolm üüd päivä. Nii et egaq puhkust pall'o es olõq, üts rägistämine ja matõrdaminõ. Ja sõs murti läbi S'aksa Landesveeri rinnõq üül vasta [[23. piimäkuu päiv|23. piimäkuu päivä]]. 23-ndal joudsõq Eesti väeq Võndu (Cesisehe), kost Landesveer taganõsi paanilidsõlt vällä [[Riia]] poolõ. Nii et üts Landesveeri ohvitser es saaq mud'o kõrda, ku pand' rongi katussõ pääle kuulipildja ja tulist' ummi miihi ja kammand' kõvva: "Kõik rivvi võtta, järekõrran tulõt rongi pääle, mitte ei tormaq ülepääkaala! Ja tõõsõq pandvaq niikavva eestläisile vasta ku rongiq saavaq täüs!" Ja nii sõs päst' olukõrra, mud'o olõs sääl tulnuq täütsä katastroof.
| |||