Lahkominek lehe "Landesveeri sõda" kujjõ vaihõl

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Valdis (arotus | kirotusõq)
Resümee puudub
Valdis (arotus | kirotusõq)
Resümee puudub
Rida 9:
Vaindlanõ oll' S'aksa välläoppõ, vaprusõ ja tehnikaga tõsitsõmb vastanõ ku verrev vägi. Baltis'akslasõq olliq tan elänüq 700 aastakka, tahtõ juurdunuq ja naanu taad maad ummamuudu armastama. Saman peiväq nääq hinnäst põlitsist elänigest eestläisist ja lätläisist parõmbas. Baltis'akslaisi ja heränüisi põlitsidõ rahvidõ vastansais kasvi paratamatus kokkopõrkõs. Tuudaigu elli Baltikumin 2,5 miljoni lätläse ja eestläse kõrval 162 000 s'akslast. Landesveer pand' uma luutusõ tehnilidse üleolõki ja S'aksamaa abi pääle nink alahinnas' Eesti sõalist joudu.
 
Edimält saiq Eesti väeq lüvväq. [[10. piimäkuu päiv|10. piimäkuu pääväl]] tetti kümnes pääväs vaheraho. Eesti valitsus nõud', et kokkoleppel Läti valitsusõga piät s'akslasõqaksa lahkumaväeq Põh'a-Lätist ärq minemä. Egal juhul mitte ligembäle ku 35 km Eesti väkile tulõma. Inglasõq ja prantslasõq kah toetiq tuud, et s'akslasõq piät Baltikumist lahkuma. Joba [[19. piimäkuu päiv|19. piimäkuu päävä]] õdagu lätsnaas' Landesveer rünnäkulõpääle minemä ja saigi algul edumaa, eestläseq tõmbsiq tagasi. A Rauddiviis, miä läts' [[Pärno]] poolõ, piätediq kinniq joba õigõq pia [[20. piimäkuu päiv|20. piimäkuu pääväl]] Lemsalu man. Tuu lahing, midä tundas '''Võnnu lahing'''u nime all, kest' [[20. piimäkuu päiv|20.]], [[21. piimäkuu päiv|21.]] ja [[22. piimäkuu päiv|22. piimäkuu pääväl]] - piaaigu kolm üüd päivä. Nii et egaq puhkust pall'o es olõq, üts rägistämine ja matõrdaminõ. Ja sõs murti läbi S'aksa Landesveeri rinnõqsõaliin üülüüse vasta [[23. piimäkuu päiv|23. piimäkuu päivä]]. 23-ndalnda hummogu joudsõq Eesti väeq Võndu (Cesisehe), kost Landesveer taganõsi paanilidsõlt vällä [[Riia]] poolõ. Nii et üts Landesveeri ohvitser es saaq mud'o kõrda, ku pand' rongi katussõ pääle kuulipildja ja tulist' ummi miihi ja kammand' kõvva: "Kõik rivvi võtta, järekõrran tulõt rongi pääle, mitte ei tormaq ülepääkaala! Ja tõõsõq pandvaq niikavva eestläisile vasta ku rongiq saavaq täüs!" Ja nii sõs päst' olukõrra, mud'o olõs sääl tulnuq täütsä katastroof.
 
[[Pilt:Latvian Independence War 1919.06.22.svg|300px|thumb|22. piimäkuu päiv 1919 [[Läti]]n. Pihlõnõ - S'aksa vägi, roosa - Vinne vägi (inämbläseq), kõllanõ - Läti vägi, lilla - Eesti vägi]]
 
Kindral [[Põdra Ernst|Põdder]] oll' tuukõrd [[Valga]]n uman staabin. Ku tä sai kuuldaq, et Võnnu om Eesti väki puult ärq võet, sõs tä hüpäs' rõõmsahe pistü ja ütel': "Täämbäne päiv om [[Võidupühä]]! Kõigin liinon ja küllin, kon ommaq Eesti väeq seen, piät heiskama [[Eesti lipp|sinimustvalõsinimustvalgõ lipu]] ja kõrraldama paraadi." Tuud sõs tettigi ja pääle Vabahussõta unõhtõdiq tuu ärq [[1936]]. aastagani. Sõs ku [[Pätsi Konstantin|Päts]] sai võimo tävvelidselt hindä kätte, and' tä vällä dekreedi: [[23. piimäkuu päiv|23. piimäkuu päivä]] tulõ pühitsedäq ku Võidupühhä, miä om võrdväärne [[24. radokuu päiv|24. radokuu pääväga]]. 24. radokuu pääväl ommaq sõaväeparaadiq ja Võidupühäl Kaitsõliido paraadiq.
 
==Kaeq viil==