Lahkominek lehe "Landesveeri sõda" kujjõ vaihõl
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
Rida 9:
Vaindlanõ oll' S'aksa välläoppõ, vaprusõ ja tehnikaga tõsitsõmb vastanõ ku verrev vägi. Baltis'akslasõq olliq tan elänüq 700 aastakka, tahtõ juurdunuq ja naanu taad maad ummamuudu armastama. Saman peiväq nääq hinnäst põlitsist elänigest eestläisist ja lätläisist parõmbas. Baltis'akslaisi ja heränüisi põlitsidõ rahvidõ vastansais kasvi paratamatus kokkopõrkõs. Tuudaigu elli Baltikumin 2,5 miljoni lätläse ja eestläse kõrval 162 000 s'akslast. Landesveer pand' uma luutusõ tehnilidse üleolõki ja S'aksamaa abi pääle nink alahinnas' Eesti sõalist joudu.
1919. a. piimäkuun oll' Eesti Rahvaväen 85 000 miist, miä jagonõsi kolmõs diviisis. 1. diviis oll' Põh'arõnnal Soomõ lahõ ja Peipsi vaihõl, 2. ja 3. diviis olliq Lõunõrõnnal Pihkva järvest Õdagumereni. Pääle suurtpääletungi olliq Eesti diviisiq kavvõn välänpuul Eesti piire. Vastavalt olukõrralõ tugõvdõdiq näid laivastigu, soomusrongõ ja ratsaväega. Landesveeri sõa aigu eräldediq ärq 2. diviisi tannõr Lõunõhummogu väerõnnas. Lõunõrõnna nimi jäi 100 km pikutsõlõ lõigulõ Valgast mereni. Sääl võidõl' 3. diviis kindral Põdderi ja staabiülembä polkovnik Reegi juhatusõl.
3. diviisi tugõvdõdiq 1. ja 2. diviisi ütsüisiga, Kupõrjanovi pataljoni, Kalõvi malõva ja nelä soomusrongiga. Sõamiihi arv oll' kummagi poolõ pääl piaaigu sama, küündüden üten reservega 20 000-ni, a tehnigan oll' Landesveeril ülekaal suurtükke, kuulipildjide, linnukidõ ja miinipildjide poolõst. Perämäidsi eestläisil olõki-s.
Edimält saiq Eesti väeq lüvväq. [[10. piimäkuu päiv|10. piimäkuu pääväl]] tetti kümnes pääväs vaheraho. Eesti valitsus nõud', et kokkoleppel Läti valitsusõga piät s'aksa väeq Põh'a-Lätist ärq minemä. Egal juhul mitte ligembäle ku 35 km Eesti väkile tulõma. Inglasõq ja prantslasõq kah toetiq tuud, et s'akslasõq piät Baltikumist lahkuma. Joba [[19. piimäkuu päiv|19. piimäkuu päävä]] õdagu naas' Landesveer pääle minemä ja saigi algul edumaa, eestläseq tõmbsiq tagasi. A Rauddiviis, miä läts' [[Pärno]] poolõ, piätediq kinniq joba õigõq pia [[20. piimäkuu päiv|20. piimäkuu pääväl]] Lemsalu man. Tuu lahing, midä tundas '''Võnnu lahing'''u nime all, kest' [[20. piimäkuu päiv|20.]], [[21. piimäkuu päiv|21.]] ja [[22. piimäkuu päiv|22. piimäkuu pääväl]] - piaaigu kolm üüd päivä. Nii et egaq puhkust pall'o es olõq, üts rägistämine ja matõrdaminõ. Ja sõs murti läbi S'aksa Landesveeri sõaliin üüse vasta [[23. piimäkuu päiv|23. piimäkuu päivä]]. 23-nda hummogu joudsõq Eesti väeq Võndu (Cesisehe), kost Landesveer taganõsi paanilidsõlt vällä [[Riia]] poolõ. Nii et üts Landesveeri ohvitser es saaq mud'o kõrda, ku pand' rongi katussõ pääle kuulipildja ja tulist' ummi miihi ja kammand' kõvva: "Kõik rivvi võtta, järekõrran tulõt rongi pääle, mitte ei tormaq ülepääkaala! Ja tõõsõq pandvaq niikavva eestläisile vasta ku rongiq saavaq täüs!" Ja nii sõs päst' olukõrra, mud'o olõs sääl tulnuq täütsä katastroof.
| |||