Lahkominek lehe "Wikipedia:Tutvustus" kujjõ vaihõl

Tereq! Vikipeediä ([[eesti kiil'|eesti keelen]] ''Vikipeedia'', [[inglüse keelkiil|inglüse]] ja mitmõn tõõsõn keelen ''Wikipedia'', [[ladina kiil'|ladina keelen]] ''Vicipædia'', [[esperanto kiil'|esperanto keelen]] ''Vikipedio'', [[katalaani kiil'|katalaani keelen]] ''Viquipèdia'', [[tsehhi kiil'|tsehhi keelen]] ''Wikipedie'', [[prantsusõ kiil'|prantsusõ]], [[ungari kiil'|ungari]] ja [[portugali kiil'|portugali keelen]] ''Wikipédia'', [[araabia kiil'|araabia keelen]] ويكيبيديا , [[horvaadi kiil'|horvaadi keelen]] ''Vikipedija'', [[volapük]]in ''Vükiped'', [[läti kiil'|läti keelen]] ''Wikipēdija'', [[iiri kiil'|iiri keelen]] ''Vicipéid'') om entsüklopeedia, vai tõõsõ synagaqsõnaga teedüssynaraamatteedüssõnaraamat, mink artikliid või kirotaq seo võrgolehe pääl samal aol hulga inemiisi. Egäüts' saa vabalt muutaq olõmanolõvit artikliid ja luvvaq vahtsit. Om olõman [[Special:Recentchanges|muutmiisi registri]], mink abigaqabiga saa kaiaq tõisi tettüid muutmiisi ja teedüssynaraamaduteedüssõnaraamadu edenemist. Inglüskeeline Wikipedia sai algusõ vahtsõaastakuun [[2001]] ja tuun om parhillaqparhilla ülejo 500ligi 000mill'on artikliartiklit. Eestikeelitsen Vikipeedian om parhillaq (kevväi 20052006) üle 1016 000 artikli, võrokeelitsen ynnõpäält myni250 artikli.

Vikipeediä tüüst osavõtmisõs olõ-i vaia nimegaqnimega sisse minnäq, a tuu om syskiqsiski soovitõt, selle et tuu tege kergembäs läbikäümise tõisi osaliidsigaqosaliisiga. Leheküle pääl "Säädmine" saat valliq hindäle pruukjanime ja salasynasalasõna, miä and Sullõ võimalusõ luvvaq uma pruukjalehekülg'.

Astuq siist ynnõõnnõ julgõhe läbi nii sagõhõhe ku tahat ja saat.

Ku olõt miiq muudu inemine, syssis olõt pia sõltuvusõn lehekülest

Seenidseq Vikipeediä osalidsõqosalisõq ommaq vällä märk'nüqnü mynõqmõnõq normiq ni kutsvaq ka vahtsit osaliidsiosaliisi üles naidõgaqnaidõga rehkendämä. Mi proovi mitte ilmaasjandaqilmaas'anda vaiõldaq. PüvvämiqPüvvämi sündsä ja mõistligu arotusõgaqarotusõga saiaq sääntse artiklidõ synastusõsõnastusõ, minkaqminka osalidsõqosalisõq nõun ommaq ja miä and eräpoolõldaqeräpoolõlda edesi kyik'kõik tähtsäq faktiq. Mi püvvä, et artikliq olnuqolnu võimaligult eräpoolõldaqeräpoolõlda: nain toht'nu-s ollaq jutusõ pidämist, esikiqesiki ku tegemist om vaiõldavidõ teemadõgaqteemadõga. Piäq meelen, et taa om ''entsüklopeediä''. Tuu tähendäs, et taa olõ-i näütüses synaraamatsõnaraamat vai võrgolehti kataluug'. Ku Sa taha-i naadaq parandama tõõsõ inemise tüüd, a tahat artikli manoq pandaq ummi mõttit, küsimiisiküsümiisi vai kommõntaarõ, syssis tuud võit tetäq artikli arotusõküle pääl. Arotust arotamisõ hindä peräst mi syskisiski proovi mitte pitäq. Viil juht'märkejuhtmärke lövvät lehekülgi päält

Hää nal'ameelegaqameelega tettüide artiklidõ vasta olõ-i meil midägiqmidägi, sääntsit omgiqomgi parõmb lukõq.

Võtku-i syskiqsiski tervet Vikipeediät nal'a päähä, taast piät saama kõrralk entsüklopeediä.

Artikliq pidänüqpidänü olõma eläväq ja loetavaq. Selgütüseq pidänüqpidänü olõma nii arvosaadavaq ku võimalik.

Või tundudaq, et Vikipeediä saa-i ollaq kuikiqkuiki kõrralik läteq, ku tä om kyigilõkõigilõ vallalõ. A kas olõ-i syskiqsiski nii, et nimelt tuuperäst saavakiqsaavaki artikliq minnäq kõrrast parõmbas? Üts'kiÜtski hädä olõ-i lõplik ja parandamaldaqparandamalda. Entsüklopeediäartikliid võivaq külh hariligult tetäq kygõkõgõ targõmbaq inemiseq, a pidägu-i halvas ka umahindä tarkust! Egäüte osavõtt om väärtüslik. Ku Vikipeediä mõtõq tundus Sullõ huvitav, a syskiqsiski vaiõldav, syssis silmäq lehekülge