Lahkominek lehe "Vahtra Jaan" kujjõ vaihõl
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
Rida 3:
==Elolugu==
Jaani esä oll' vaenõ käsitüüline ja talorentnik. Pereh pidi mito kõrda elopaika vaihtama. Jaan: "Miiqkaq kõnõldiq niguq santõgaq, kinkal olõ-iq ülepää õigust elläq". Jaan sündü Moostõ valla Kaarukülä Kitsõ talon, madalan olõkatussõgaq rihetarõn. Ku poiss oll' katsa-aastaganõ, koliti [[Koiola vald]]a [[Holvandi külä|Holvandi küllä]] [[Kivijärv]]e viirde. Sääl hoit' Jaan kolm suvvõ lehmi, lambit ja tsiko. Mõnõ ao peräst eleti [[Kiisa järv]]e veeren Oro talon. Jaan käve [[Vanakülä kuul|Vanakülä vallakoolin]] ja suvõl iks kar'an. Edesi vei koolitii Räpinä kihlkunnakuuli. Vahtra Jaani edimäidsis tüükotussis olliq vallakirotaja ja oppaja kotussõq Võromaal ni aokiräniku kotus Viljandin. Tä om tunnistanuq, et tsehkendämise ja maal'misõ himo kihot' tedä kõik aig takast. Nii läts tä 29-aastagadsõlt kunsti op'ma Riiga ja perän Petrograati. Op'mist Petrograadin segäsiväq tiin'mine sõaväen ja revoluts'uun. Op'misõ kõrvalt oll' tä viil aokiränik ja oppaja. 1918 tull' Jaan tagasi Eesti ja oll' mitmõn koolin Võrol ja Tarton (muuhulgan "Pallasõn") tsehkendämisoppaja. [[Tõnõ ilmasõda|Tõsõ ilmasõa]] aigu elli tä Tarton ja Võromaal. Tä oll' Võro lehe [["Tüürahva Elo"]] luuja 1944. aastagal. 1910. aastagidõ keskpaigast 1930. aastagidõ keskpaigast tegel' Jaan pall'o maal'misõ ja [[graafika]]gaq. 1934-1940 pühendü tä päämidselt raamatidõ kirotamisõlõ.
==Haridus==
Rida 10:
*1896-1899 Räpinä kihlkunnakuul
*1911 sai kunstialadsõq algtiidmiseq Lepiku R. tsehkendämiskursuisil [[Viljandi]]n
*1912-1913 [[Riia]]
*1913-1916 Petrogradi Kunstõ Edendämise Seldsi kunstikuul (oppajaq Suhhajevi V. ja Petrov-Vodkini K.), lõpõt' maali, tsehkendämise ja kunstioppamisõ alal
*1916-1918 Petrogradi Kunstiakadeemiä, jäi lõpõtamaldaq
==Hindä tävvendämine==
Rida 28:
*1918 tüüt' aolehe "Eesti Päevaleht Peterburis" toimõndusõn
*1917-1918 tsehkendämisoppaja Peterburi Jaani kerko eesti koolin
*1918-1921 tsehkendämisoppaja Võro
*1921-1924 tsehkendämisoppaja Võro Oppajidõ Seminärin
*1924-1925 tsehkendämisoppaja Tarto kommertsgümnaasiumin
Rida 39:
==Ütiskundlik tegevüs==
*1913-1918 kuulu
*1914-1915 avit' toimõndadaq käsikirälist kunstiaokirja "Ronk"
*1918 Eesti Tüürahva Kommuuni aol tegel' Võrol kunstivaradõ kaitsminõ ja hoitmisõgaq▼
*1915-1916 kuulu kunsti-, muusiga- ja kirändüshuviliidsi üliopilaisi tsõõri "Ritsikate ring"
*1923 oll' osalinõ [[Eesti Kunstnikkudõ Rühm]]ä luumisõn, kuulu sinnäq 1925. aastaganiq
*1926. aastagast oll' kunstiühingu "Pallas" liigõq
49. rida ⟶ 51. rida:
===Kunst===
Varajadsõn loomingun lei Vahtra Jaan Purvītisõ mõotusõl postimpressionistlikkõ maalõ (nt. "Räpinä veski", 1913). Kokkoputminõ Petrogradi kubofuturismigaq (1915, vällänäütüsel "Tramm V") muut' natüürmordõn ja maastigumaalõn käsitlüslaadi sünteesvämbäs ja vormi liigõndõdus. Võro aastagaq 1921-1924 olliq loomingulidsõlt viläkaq. Tuul aol valmis saanuq puulõikõq (mapp "''Blanc et Noir''", 1921, lõiganuq Palgi J.) ommaq jovvulidsõ deformats'ooni ja närvilidse rütmigaq. Peräst tuud muutuvaq kujondiq kubistlikumbas (puulõikidõ mapp "Konstruktiivseq rütmiq", 1924; maaliq "Poiss ja kitarr" ni "Daam ja laud", 1925).
1920. aastagidõ keskel naas' Jaan tegemä raamadugraafikat. Tä lei päämidselt kaasõkujonduisi, agaq kah illustrats'uunõ. Muuhulgan värskend' tä eesti raamadukunsti [[Barbarusõ Johannes]]se luulõtuisi kogo "Geomeetriline inemine" (1924) kubistligõ piltegaq. Vähätside vahõndidõgaq, säälhulgan värmikontrastõgaq (nt. must verevägaq), saavut' tä ekspressiivse üldmõo ([[Gailiti August]]i "Toomas Nipernaadi" illustrats'ooniq, 1928). Viil tekk' tä pilte [[Tammsaare Anton Hansen]]i, [[Koidula Lydia]], [[Ridala Villem]]i, [[Jakobsoni August]]i jt. raamatilõ. Vahtra Jaan väärtust' raamadukujondusõn selge loetava kirä.
| |||