Lahkominek lehe "Põlva Vabahussõa mälehtüssammas" kujjõ vaihõl

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Valdis (arotus | kirotusõq)
Resümee puudub
Rida 5:
Edimädse Vabahussamba nukakivi panti [[3. rehekuu päiv|3. rehekuu pääväl]] [[1926]]. Sammast naati tegemä A. Elleri projekti perrä. Ehitämine anti [[Räpinä]] kivitüüstürile "P. Kirotosk ja Pojad", pronksplaadiq valõti [[Tarton]] "Teguri" vabrikun.
 
Vabahussammas tetti vallalõ [[29. hainakuu päiv|29. hainakuu pääväl]] [[1928]]. Samba tegemine läts' masma 3939 kruuni ja 20 senti.
 
1946. aastagal lahoti sammas ärq. Kõnõldas, et Põlvast samba lahkjit es löüdäq, tuuperäst tuudi [[Võro]]lt sõamiheq. Nuuq olõ-s kah kuigi truksaq. Samba kõrvalõ kaivõti mulk nink sammas kukati sinnäq sisse. Samba kotusõ pääle tetti tandsupõrmand ja ildampa bussijaam.
Rida 12:
 
Sammas tetti vahtsõst vallalõ [[29. hainakuu päiv|29 hainakuu pääväl]] [[1989]]. S'ookõrd läts' sammas masma 13239 ruublit ja 17 kopkat.
 
 
==Vabahussamba vallalõtegemine 29. hainakuu pääväl 1928==
Pidolik päiv naas' pääle kellä 10 aigu hummogu vaimuligu tallitusõga kerigun, peräst midä tull' mälehtüssamba vallalõtegemine kell 12 nink paraat. Samba vallalõtegemisest võtiq ossa sõakooli miheq, kiä tulliq jalaga marsil üle [[Võro]] ja [[Vana-Koiola]] nink jovviq õdagus Põlvahe. Ilm ollõv olnuq väega illos. Mälehtüssamba komitee päämiis hr. Jänes pidi rahvalõ lühkese kõnnõ ja pallõl' vabariigi valitsusõ puult saadõt kolonel Trossi sammas vallalõ tetäq. [[Koiola vald|Koiola valla]] puult ütel' sõna [[Mamastõ]] miis [[Piho Jaan]]. Sõakuul oll' rivvi säätünü sambast hummogu puul. Samba pühits' edimält op. J. C. Schwartz nink sõs Kärsä Õigõusu priistre Anderson. Pärgi panniq: vabariigi valitsuseõ ja sõaministre nimel kolonel Tross, [[Võromaa|Võro maavalitsusõ]] puult hr. Mägi, [[Kaitsõliit]], [[Väimälä põllutüükuul]] ja tõsõq. Peräst tuud tull' sõakooli, paigapäälitse kaitsõliido ja pritsimiihi paraat. Kellä 3 aigu oll' leeritarõn kutsut küläliisile pidosüük, kon peeti rida kõnnit. Õdagu kell 9 alost' [[Põlva seltsimaja]]n pido. Tõisi hulgan ast' üles [[Viini Ülikuul|Viini Ülikooli]] üliopilanõ [[Pikä Voldemar]]. Õhdagu sissetulõk läts' samba kulutuisi puudu jäänüq osa katmisõs.
 
==Pildiq==