Lahkominek lehe "Põlva Vabahussõa mälehtüssammas" kujjõ vaihõl
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
Rida 9:
1946. aastagal lahoti sammas ärq. Kõnõldas, et Põlvast samba lahkjit es löüdäq, tuuperäst tuudi [[Võro]]lt sõamiheq. Nuuq olõ-s kah kuigi truksaq. Samba kõrvalõ kaivõti mulk nink sammas kukati sinnäq sisse. Samba kotusõ pääle tetti tandsupõrmand ja ildampa bussijaam.
Ku vinne ao lõpon naksiq puhkma vahtsõq tuulõq, võtt' Karialtsi
Sammas tetti vahtsõst vallalõ [[29. hainakuu päiv|29 hainakuu pääväl]] [[1989]]. S'ookõrd läts' sammas masma 13239 ruublit ja 17 kopkat.
Rida 16:
==Vabahussamba vallalõtegemine 29. hainakuu pääväl 1928==
Pidolik päiv naas' pääle kellä 10 aigu hummogu vaimuligu tallitusõga kerigun, peräst midä tull' mälehtüssamba vallalõtegemine kell 12 nink paraat. Samba vallalõtegemisest võtiq ossa sõakooli miheq, kiä tulliq jalaga marsil üle [[Võro]] ja [[Vana-Koiola]] nink jovviq õdagus Põlvahe. Ilm ollõv olnuq väega illos. Mälehtüssamba komitee päämiis hr. Jänes pidi rahvalõ lühkese kõnnõ ja pallõl' vabariigi valitsusõ puult saadõt kolonel Trossi sammas vallalõ tetäq. [[Koiola vald|Koiola valla]] puult ütel' sõna [[Mamastõ]] miis [[Piho Jaan]]. Sõakuul oll' rivvi säätünü sambast hummogu puul. Samba pühits' edimält op. J. C. Schwartz nink sõs Kärsä Õigõusu priistre Anderson. Pärgi panniq: vabariigi valitsuseõ ja sõaministre nimel kolonel Tross, [[Võromaa|Võro maavalitsusõ]] puult hr. Mägi, [[Kaitsõliit]], [[Väimälä põllutüükuul]] ja tõsõq. Peräst tuud tull' sõakooli, paigapäälitse kaitsõliido ja pritsimiihi paraat. Kellä 3 aigu oll' leeritarõn kutsut küläliisile pidosüük, kon peeti rida kõnnit. Õdagu kell 9 alost' [[Põlva seltsimaja]]n pido. Tõisi hulgan ast' üles [[Viini Ülikuul|Viini Ülikooli]] üliopilanõ [[Pikä Voldemar]]. Õhdagu sissetulõk läts' samba kulutuisi puudu jäänüq osa katmisõs.
==Vabahussamba vallalõtegemine 29. hainakuu pääväl 1989==
Päivä alost' kell 10 Põlva Kihlkunna Eesti Kodanikõ Komitee, kiä kõgõ päävä joosul pand' kirja Eesti Vabariigi kodanikkõ. Tuul pääväl panti kirja 1200 kodanikku.
Inne vallalõtegemistseremooniat oll' pidolik jumalateenistüs. Kerik oll' rahvast täüs.
[[Sinimustvalgõ|Rahvuslipuq]] iin tulliq Vabahussamba jalamilõ [[Vabahussõda|Vabadussõa]] veteräniq [[Paatsi Daniel]], [[Kiristaja August]], [[Olessoni August]], [[Plaksi Saamuel]] nink neli Võro praavuskkunna opõtajat. Edimält kõnõl' Karilatsi Muinsuskaitsõ Klubi päämiis [[Reimeri Andres]]. Sõs vabastasiq vabahussõan käünüq mälehtüsmärgi kattõst. Vaimulikuq - abipraavusk [[Põdra Andres]] [[Räpinä]]st, [[Peikeri Raimund]] [[Kanepi]]st, [[Jürjo Villu]] [[Urvastõ]]st ja [[Lillemäe Georg]] Põlvast - veiq läbi pühitsemisteenistüse. Kõnõliq [[Amori Malle]] maavalitsusõ nimel, [[Võromaa]] Muinsuskaitsõ klubi päämiis [[Raudvasara Valdur]], [[Eesti Rahvusliku Sõltumatusõ Partei]] Põlva osakunna liigõ Tensi Tiit, Rahvarindõ volikogo liigõq [[Urgandi Virve]] jt. Sambaehitäjile jagiq kingitüisi Taivaskua kolhoosi päämiis Tobrelutsu Jaan, E. Vilde nim. kolhoosi päämiis Grigorovitsi Arvo, Põlva kolhoosi asõesimiis Marani Alar ja Põlva TREVi juhataja Uibo Elmo.
Muuusigat teiq mõtsamiihi kuur “Forestalia” nink kolhoosi “Koit” ja Põlva alõvi puhkpilliorkestriq.
Peräst oll' pidolik õdagusüük Põlva restoraanin.
==Pildiq==
| |||