Lahkominek lehe "Matõmaatiga" kujjõ vaihõl

Eemaldatud 24 baiti ,  10 aasta eest
ts
robot ärqvõtminõ: mdf:Математиксь; kosmeetilised muudatused
ts (robot manopandminõ: mdf:Математиксь)
ts (robot ärqvõtminõ: mdf:Математиксь; kosmeetilised muudatused)
Matõmaatiga om üts vanõmbit tiidüisi. Sääntseq mõistõq niguq "[[arv]]" vai "[[geomeetriline kujond]]" tekküväq tuust, et oll' vaia asjo üle lukõq vai mõõtaq. Edimädseq arvosüstemiq tekküväq Egüptüsen u. 3000-2500, Hiinan ja Babüloonian u. 2000 aastakka i.m.a. Matõmaatikast sai tiidüs Vanan-Kriikan u. [[5. aastagasada i.m.a.|5. aastagasaal i.m.a.]] Matõmaatigatiidüse arõngu või jakaq kolmõs suurõmbas perioodis.
 
* '''Elementaarmatõmaatiga periuud''' ([[5. aastagasada i.m.a.]] kuni [[17. aastagasada|17. aastagasaa]] kolmas veeränd). Taa naas' pääle tõõstamisõ tarvitusõlõvõtmisõga. Muuhulgan luudi deduktiivnõ, aksiuumõ pääle tuginõja elementaargeomeetriä, mink võtt' kokko Eukleides uman teossõn "Elemendiq" ([[3. aastagasada i.m.a.]]). Indian tekkü u. [[5. aastagasada|5. aastagasaal]] posits'oonilinõ kümnendsüstem.
* '''Korgõmba matõmaatiga periuud''' ([[17. aastagasada|17. aastagasaa]] kolmas veeränd kuni [[19. aastagasada|19. aastagasaa]] tõnõ veeränd). Taa alost' analüütilidse geomeetriä luumisõga [[Descartes]]'i ja [[Fermat]]' puult. [[17. aastagasada|17. aastagasaa]] lõpun tüütiväq [[Newton]] ja [[Leibniz]] vällä diferentsiaal- ja integraalrehkendüse, miä sai alossõs matõmaatilidsõlõ analüüsile.
* '''S'oo ilma aigsõ matõmaatiga periuud''' ([[19. aastagasada|19. aastagasaa]] tõsõst veerändist alatõn). Luudi vahtsõq matõmaatiga alossõq. Matõmaatiga naas' põhinõma aksiomaatilidsõ hulgateooria pääl.
 
== Matõmaatilidseq põhistruktuuriq ==
 
Matõmaatilinõ struktuur tähendäs [[hulk]]a (vai hulkõ süstemit), mink pääl om annõt [[köüdüs]] (vai köüdüseq), miä rahuldasõq tuud struktuuri definiirvit aksiuumõ. Tuu perrä, määntseq nuuq köüdüseq ommaq, või kõnõldaq kolmõ muudu põhistruktuurõst.
* '''Algõbralidsõq struktuuriq'''. Näütüses rühmäq, korpusõq, vektorruumiq. Naidõ puhul andasõq köüdüsside abiga algõbralidsõq opõrats'ooniq määntsegi hulga pääl.
* '''Topoloogilidsõq struktuuriq'''. Näütüses topoloogilidsõq vai miitrilidseq ruumiq. Nail saa köüdüsside abiga definiiriq piirprotsesse.
* '''Järestüsstruktuuriq'''. Näütüses võrõq. Naidõ puhul om köüdüses [[hulga elonik]]kõ järestüsköüdüs, miä näütäs, määne elonik om tõsõst suurõmp vai vähämb.
 
== Matõmaatiga haroq ==
== Kaeq viil ==
 
* [[Matõmaatiga mõistõq]]
 
[[Katõgooria:Matõmaatiga|*Matõmaatiga]]
[[arz:رياضيات]]
[[mwl:Matemática]]
[[mdf:Математиксь]]
[[mn:Математик]]
[[nah:Tlapōhuayōtl]]
12 365

muudatust