Lahkominek lehe "Kiil (keeletiidüs)" kujjõ vaihõl
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
Rida 5:
Päält inemiisi loomulikkõ ja kunstkiili kõnõldas ka eläjide keelist ni [[matõmaatiga|matõmaatikan]], [[loogiga|loogikan]] ja [[informaatiga|informaatikan]] tunnõtuist formaalsist keelist. Viimätside hulka kuulusõq näütüses [[programmiirimiskiil|programmiirmiskeeleq]].
Olõ-i teedäq, kunas inemine naas' kiilt pruukma; arvatas, et paarist mill'onast neläkümne tuhandõ aastagani tagasi. Inämbüisi arvatas, et ku inemine u 100 000 aastakka tagasi
Inemiisi keeleq jagonõsõq tunnusjuuni perrä [[kiilkund|kiilkunnõs]]. Tiidläseq olõ-õi ütel meelel, kas seo ilma aigo kõnõldavaq keeleq ommaq kõik arõnuq ütitsest [[algkiil|algkeelest]] ni haronuq "[[keelepuu]]" ossõs vai harõs, vai om kiil tegünüq mitmõl aol ja mitmõn paigan ni kiilkunnaq ommaq kujonuq hoobis ligistikku kõnõlduisi kiili lähkümbäsminegiga. Edimädse arvamisõ puult om inämbüs keeletiidläisi, tõõsõ poolõhoitjit om veidemb.
==Keeleq ja murdõq==
Keelepiiriq võivaq ka seo ilma aigo ollaq segädseq. Või ollaq [[murrõq|murdidõ]] (dialekte) kontiinuum, kon lähkeidsi maiõ pääl kõnõlduq murdõq ommaq ütstõõsõga väega üttemuudu ja umavaihõl arvosaaminõ vähänes tassakõistõ, ku kavvus lätt suurõmbas. Selget eräldüst keele ja murdõ vaihõl olõ-õi, päält keeletiidüse rehkendedäs kiili ja murdidõ eräldämise man ka maatiidüse ja poliitigaga.
|