Lahkominek lehe "Riikevaihõlinõ Verevä Risti ja Verevä Puulkuu Liikminõ" kujjõ vaihõl
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
Rida 1:
'''Riikevaihõlinõ Verevä Risti ja Verevä Puulkuu Liikminõ''' om riikevaihõlinõ humanitaarliikminõ, minkast võtt ossa umbõs 97 mill'onat vabatahtlikku üle ilma ja mink tsihis om inemiisi elo ja [[tervüs]]e kaitsminõ.
Nimi '''Verrev Rist''', midä sakõstõ pruugutas, om veitse essütäv. Tegeligult olõ-iq sääntse nimega organisats'ooni olõman. Liikmisõ ala kuulusõq mitmõq organisats'ooniq, miä juriidilidsõlt ommaq ütsütest sõltumatuq, a minkil ommaq ütidseq põhimõttõq, tsihiq, sümboliq, statuudiq ja juhtorganiq. Liikmisõ ala kuulussõq sääntseq organisats'ooniq.
*'''Riikevaihõlinõ Verevä Risti Komitee''' (ICRC) om humanitaarinstituts'uun, miä om luud 1863 [[Genf]]in ([[Sveits]]in) Dunanti Henry puult. Tollõ 25-liikmõlidsõl komiteel om õigus riikevihõlidsõ õigusõ perrä kaitsa nii riike vaihõl ku riike sisen peetävide [[sõda|sõto]] ohvridõ ello ja tervüst. Komitee om kolmõl kõrral (1917, 1944 ja 1963) saanuq Nobeli rahupreemiä.
<!--
The International Federation of Red Cross and Red Crescent Societies (IFRC) was founded in 1919 and today it coordinates activities between the 186 National Red Cross and Red Crescent Societies within the Movement. On an international level, the Federation leads and organizes, in close cooperation with the National Societies, relief assistance missions responding to large-scale emergencies. The International Federation Secretariat is based in Geneva, Switzerland. In 1963, the Federation (then known as the League of Red Cross Societies) was awarded the Nobel Peace Prize jointly with the ICRC.[2]
National Red Cross and Red Crescent Societies exist in nearly every country in the world. Currently 186 National Societies are recognized by the ICRC and admitted as full members of the Federation. Each entity works in its home country according to the principles of international humanitarian law and the statutes of the international Movement. Depending on their specific circumstances and capacities, National Societies can take on additional humanitarian tasks that are not directly defined by international humanitarian law or the mandates of the international Movement. In many countries, they are tightly linked to the respective national health care system by providing emergency medical services.-->
| |||