Soomõ-ugri keeleq

Soomõ-ugri keeleq ommaq uurali kiilkunna kõgõ suurõmb haro, mink soomõ haro kiili (soomõ, eesti, võro jt) kõnõldas Euruupa põh'aosan ni ugri haro kiili kõnõldas Doonau veeren (ungari) ja Õdagu-Tsiberih (handi ja mansi kiil). Soomõ-ugri keeleq olõ-õi sugulasõq indo-õuruupa kiiliga, mink hulka kuulusõq inämbüs Euruupa keelist.

Keeletiidläseq arvasõq, et kõk soomõ-ugri keeleq ommaq tulnuq ütest soomõ-ugri algkeelest. Tuu algkiil, midä kõnõldi aastatuhandit tagasi, jagosi mitu kõrda vähämbäs ja nii saiq kõk soomõ-ugri keeleq.

Pääle soomõ-ugri kiili ommaq uurali keeleq viil ka samojeedi keeleq. Mõnõq keeletiidläseq pruukvaq sõnno soomõ-ugri keeleq ja uurali keeleq sama tähendüse perrä.

Soomõ-ugri keeleq jagonõsõq saami, õdagumeresoomõ, mordva, mari, permi, obiugri ja ungari rühmäs. Saami, mansi ja handi keele päämurdõq ommaq kah viil tävveste umaette keeleq. Soomõ-ugri keeleq ommaq: ugri

ugri haro

ungari rühm

ungari kiil

obiugri rühm

handi kiil

mansi kiil

soomõ haro

permi keeleq

komi (süräkomi) kiil

permikomi kiil

udmurdi kiil

bessermani kiil

mari keeleq

niidümari kiil

mäemari kiil

mordva keeleq

ersä kiil

moksa kiil

saami keeleq

õdagusaami kiil

lõunõsaami kiil

uumajasaami kiil

luulajasaami kiil

piitimesaami kiil

põh'asaami kiil

hummogusaami kiil

inarisaami kiil

akkalasaami kiil

kildinisaami kiil

koltasaami kiil

tur'asaami kiil

Õdagumeresoomõ keeleq

eesti kiil

võro ja seto kiil

soomõ kiil

meä kiil

kveeni kiil

ingerikar'ala kiil

kar'ala kiil

periskar'ala kiil

aunusõkar'ala kiil

lüüdi kiil

liivi kiil

vepsä kiil

vad'a kiil