Sõir om soolanõ, kõva ni väkev vahnavana ao pidolik piimäruug. Tuud tettetetti keväjakeväjä ja suvõl, ku piimä rohkõprohkõmb oll'. Sõira jaos nakati jo aiksahe hapund piimähapundpiimä korjama. Sõir sais kavva aigo, ku häste hoidahoidaq.
Sõira tettetetti hariligult hapupiimasthapnõstpiimäst. Tuu keedetekeedeti ärq väiku tulõ pääl, sõsssis kurnatekurnati hõrrõ rõiva pääl ärq, klopiteklopiti munnõ sisse ja pantepanti küümnetküümnit kah. Tuu segusego pantepanti linadsõ rõiva sisse, kuiku suur timä sai vai ku suurt tahetetaheti. PantePanti sõsssis ütes üüs ja päiväs rasserassõ kivi sõira pääle, et liim häste vällä nõrgossnõrgus. Edesi kuiutõtikuivati sõir päävä käehkäen katussõ pääl kõvasskõvas.Läbikuivatõt Läbikuivat sõir sais jõulunejõuluni. Oll' hüä, ku tuud oll' muguq võttvõttaq.
Munõlda oll' sõirõsõira iks hüahüä tetätetäq, tuu oll' ruttu, a tuu saa-õs jälq nii hüä ku munnõga. Ku munnõ pallopall'o sõira sisse sai, oll' jälq illussillos vahanõ sõir. JaanipäässJaanipääväs tettetetti iks muna sõiramunasõira.
A tetti sõira ka rõõsast piimäst: sõsssis rõõsk piim aeti katlahkatlan kiimakiimä, panti kohopiim sisse ja aeti viil kiimä, sõsssis panti nardsu sisse ni päivä saiba ostaotsa vällä. Üüse oll' sõir soola seen, päivä saiba otsahn.
Rida 15:
Helju Kaal, Mari Must, Eevi Ross (2005) "Kuiss vanal Võromaal eleti". Eesti Teaduste Akadeemia Selts. Tallinn
