Lahkominek lehe "Läti kiil" kujjõ vaihõl

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
TXiKiBoT (arotus | kirotusõq)
ts robot manopandminõ: et:Läti keel
Resümee puudub
Rida 1:
'''Läti kiil''' (läti keelen ''latviešu valoda'') kuulus [[indoõuruupa kiilkund|indoõuruupa kiilkunna]] [[balti keeleq|balti rühmä]]. Taa om [[Läti]] Vabariigi ammõtlinõ kiil.
 
Läti keelt kõnelevad peamiselt Läti elanikud ning pagulased ja nende järeltulijad [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Kanada]]s, [[Austraalia]]s ja [[Euroopa]] riikides.
 
==Murded==
Läti keelel on kolm [[murre|murret]]. [[Keskläti murre]]t, millel põhineb läti [[kirjakeel]], kõneldakse Kesk-Lätis. [[Liivi murre]]t, mis kujunes [[liivi keel]]e mõju all, räägitakse Põhja-[[Kurzeme]]s ja Loode-[[Vidzeme]]s. [[Ülemläti murre]]t kõneldakse Ida-Lätis. [[Latgale]] territooriumil räägitavat ülemläti murret nimetatakse latgali murrakuteks või [[latgali keel]]eks. See murre on olnud tugeva slaavi mõju all. Latgali keeles anti [[1730]]–[[1865]] ja [[1904]]–[[1959]] välja raamatuid ja ajakirju. Pärast Läti taasiseseisvumist on latgali keel taaskasutamist leidmas (muuhulgas ka [[internet]]is).
 
==Eripärad==
Erinevalt [[leedu keel]]est on läti keeles (tõenäoliselt [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome]] [[substraat (lingvistika)|substraadi]] mõjul) [[sõnarõhk]] alati esimesel [[silp|silbil]].
 
[[Järgsilp]]ides on pikad [[vokaal|täishäälik]]ud lühenenud, [[diftong]]id [[monoftong]]iseerunud ja lühikesed täishäälikud (peale ''u'') välja langenud.
 
Vanad silbisisesed [[häälikuühend]]id on [[häälikumuutus|muutunud]]: ''an''>''uo'', ''en''>''ie'', ''in''>''ī'', ''un''>''ū''. [[Eesvokaal]]ide ees on toimunud [[häälikumuutus]]ed ''k''>''c'' ja ''g''>''dz''.
 
Pikkades silpides (mis sisaldavad pikki täishäälikuid või diftonge või täishäälikute ühendeid [[kaashäälik]]utega ''m'', ''n'', ''ņ'', ''l'', ''ļ'' või ''r'') on säilinud vanad [[silbiintonatsioon]]id: pikk (''mãte'' 'ema'), katkendlik (''meîta'' 'tütar') ja langev (''rùoka'' 'käsi').
 
[[Kesksugu]] ja [[duaal]] on kadunud, [[instrumentaal]] on ainsuses kokku langenud [[akusatiiv]]iga, [[mitmus]]es [[daativ]]iga.
 
On säilinud [[omadussõna]]de [[definiitvorm]] ja [[indefiniitvorm]].
 
[[Tegusõna]]del on [[olevik]]us, [[minevik]]us ja [[tulevik]]us liht- ja liitvormid. Kolmandas isikus [[arv (grammatika)|arv]]u ei eristata.
 
==Tüpoloogia==
[[Sõnajärg]] on vaba, domineerib sõnajärg [[SVO]]. [[Täiend]] on [[põhisõna]] ees.
 
==Kiri==
Läti [[tähestik]]tähistü põhinebpõh'as om [[ladina tähestik]]ultähistü, ningmidä kasutabom lisakstävvendet [[diakriitilinediakriitiliidsi märk|diakriitilisi märke]]märkega ([[makron]] pikkadepikki vokaalidevabahelle tähistamisekstähüstämises - ā, ē, ī, ū, vanastivanastõ ka ō; [[haak (diakriitiline märk)|haak]] tähtedeltähti š, č ja ž ningpääl ni [[sedii]] tähtedetähti ģ, ķ, ļ ja ņ, vanasti ka ŗ juuresall [[palatalisatsioonpehmehüs]]ie tähistamisekstähüstämises).
 
==Sõnavara==
Peale [[genuiinne sõnavara|genuiinse sõnavara]] on [[laen (keeleteadus)|laen]]e põhiliselt [[keskalamsaksa keel]]est (''elle'' 'põrgu', ''mūris'' 'müür', ''stunda'' 'tund'), slaavi keeltest, peamiselt [[vene keel]]est (''bļoda'' 'kauss', ''sods'' 'karistus', ''grēks'' 'patt') ja [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome keeltest]] (''kāzas'' 'pulmad', ''puika'' 'poiss').
 
==Ajalugu==
Läti keel oli algul vaid ühe idabalti hõimu keel.
 
Vanim lätikeelne [[trükis]] ([[katoliiklus|katoliku]] [[katekismus]]) pärineb [[1585]]. aastast.
 
==Aolugu==
Esimesed raamatud kirjutasid põhiliselt [[sakslased]], kes ei vallanud täielikult läti keelt. Ortograafia põhines [[alamsaksa keel|alamsaksa]] ortograafial.
Läti kiil oll' algusõn õnnõ üte hummogubalti hõimo kiil.
 
Kõgõ vanõmb lätikeeline trükütekst katoligu katõkismus om peri [[1585]]. aastagast.
Läti kirjakeel arenes välja [[19. sajand]]i teiseks pooleks.
 
Läti kiräkiil arõsi vällä [[19. aastagasada|19. aastagasaa]] tõõsõs poolõs.
== Viited ==
{{viited}}
 
==Välislingid==
{{Vikipeedia/keel|lv|Lätikeelne}}
{{commonskat|Latvian language}}
*[http://www.letonika.lv/groups/default.aspx?g=2&r=10621061&q= Läti-eesti ja eesti-läti sõnastik]
*[http://www.letonika.lv/morphology/ Läti keele morfoloogia] (''läti keeles'')
*[http://www.liis.lv/latval/ekurss_eng/galvena.html Läti keele morfoloogia] (''inglise keeles'')
*[http://www.liis.lv/latval/latviesu/latv2.htm Läti keele e-kursus] (''läti keeles'')
*[http://www.lvavp.lv/ Riiklik Läti Keele Õppe Agentuur] (''vene, läti ja inglise keeles'')
*[http://www.ailab.lv/lvavp/galva_files/LVAVP/default1.htm Läti keele õppe materjalid] (''läti keeles'')
*[http://www.letonika.lv/dictionary/ Läti-inglise, inglise-läti, läti-vene, vene-läti, läti-saksa, saksa-läti, läti-leedu ja leedu-läti sõnastik]
*[http://termini.letonika.lv Lätikeelse terminoloogia portaal] (''läti keeles'')
*[http://dictionary.site.lv/ Läti-inglise-läti sõnastik]
*[http://www.websters-online-dictionary.org/definition/Latvian-english/ Läti sõnad Webster-Rosetta sõnastikus]
 
[[Katõgooria:keeleq]]
{{EuroopaLiiduAmetlikudKeeled}}
[[Katõgooria:Läti]]
 
[[Kategooria:Balti keeled]]
[[Kategooria:Läti|Keel]]
 
[[af:Lets]]
[[ang:Lettisc sprǣc]]
[[ar:لغة لاتفية]]
[[an:Idioma letón]]
[[az:Latış dili]]
[[id:Bahasa Latvi]]
[[ms:Bahasa Latvia]]
[[be:Латышская мова]]
[[be-x-old:Латыская мова]]
[[bs:Latvijski jezik]]
[[br:Latveg]]
[[bg:Латвийски език]]
[[ca:Letó]]
[[ceb:Pinulongang Leton]]
[[cs:Lotyština]]
[[da:Lettisk (sprog)]]
[[de:Lettische Sprache]]
[[et:Läti keel]]
[[el:Λεττονική γλώσσα]]
[[en:Latvian language]]
[[es:Idioma letón]]
[[eo:Latva lingvo]]
[[eu:Letoniera]]
[[fa:زبان لاتویایی]]
[[fo:Lettiskt (mál)]]
[[fr:Letton]]
[[fy:Letsk]]
[[ga:An Laitvis]]
[[gv:Latvish]]
[[gl:Lingua letoa]]
[[ko:라트비아어]]
[[hi:लातवियाई भाषा]]
[[hsb:Letišćina]]
[[hr:Latvijski jezik]]
[[io:Latviana linguo]]
[[is:Lettneska]]
[[it:Lingua lettone]]
[[he:לטבית]]
[[ka:ლატვიური ენა]]
[[kw:Latviek]]
[[ku:Zimanê letonî]]
[[la:Lingua Lettonica]]
[[lv:Latviešu valoda]]
[[lt:Latvių kalba]]
[[lij:Lengua lettone]]
[[li:Lets]]
[[hu:Lett nyelv]]
[[mk:Летонски јазик]]
[[mr:लात्व्हियन भाषा]]
[[arz:لاتفى]]
[[mdf:Латвиень кяль]]
[[nl:Lets]]
[[ja:ラトビア語]]
[[pih:Latwyan]]
[[no:Latvisk]]
[[nn:Latvisk språk]]
[[mhr:Латыш йылме]]
[[pms:Lenga leton-a]]
[[nds:Lettsch]]
[[pl:Język łotewski]]
[[pt:Língua letã]]
[[ro:Limba letonă]]
[[qu:Litunya simi]]
[[ru:Латышский язык]]
[[se:Látviagiella]]
[[sq:Gjuha letoneze]]
[[simple:Latvian language]]
[[sk:Lotyština]]
[[sl:Latvijščina]]
[[szl:Uotewsko godka]]
[[sr:Летонски језик]]
[[sh:Letonski jezik]]
[[fi:Latvian kieli]]
[[sv:Lettiska]]
[[tt:Латыш теле]]
[[th:ภาษาลัตเวีย]]
[[tr:Letonca]]
[[uk:Латиська мова]]
[[ug:لاتۋىيە تىلى]]
[[war:Linatvian]]
[[yi:לעטיש]]
[[bat-smg:Latviu kalba]]
[[zh:拉脱维亚语]]
Vällä otsit teedüskogost "https://fiu-vro.wikipedia.org/wiki/Läti_kiil"