Kujo 28. joulukuu 2010, kell 13:42 toimõndaq Valdis (arotus \| kirotusõq) 18 808 muudatust Resümee puudub ← Innembäne muutminõ		Kujo 28. joulukuu 2010, kell 13:54 toimõndaq võtaq tagasi Valdis (arotus \| kirotusõq) 18 808 muudatust Resümee puudub Vahtsõmb toimõndus →
Rida 31: == Aolugu == Ukraina alalt om lövvet asjo kõigist [[kiviaig\|paleoliitikumi ~~kõigist~~]] aojakõst, Acheuli kultuurist pääle. ~~Krimmi~~[[Krimm]]i kuupelopaigost om lövvet ka neandertaallaisi kalmõ. Keskmädsest ja noorõmbast paleoliitikumist om uurit [[mammut\|mammudiluust]] elohuunidõga elopaiko (Moldove, Mizin, Mežõrõtši). Mesoliitikumin naati tarvitama mikroliite (väiksit kivist tüüriisto). Neoliitikumin, VI aastagatuhandast i.m.a. naati Ukraina lõunõõdagujaon põldu tegemä (Bugi-Dnestri kultuur), tuu levisi IV-III aastagatuhandal i.m.a. ~~Dnepri~~[[Dnepr]]i keskjoosuni (Trõpillja kultuur), muial eleti päämädselt iks viil jahipidämisest ja kalapüüdmisest (Dnepri-Donetsi kultuur). [[Pronksiaig\|Pronksiaol]] (III aastagatuhanda lõpp - I aastagatuhanda alostus i.m.a.) naati põldu tegemä egal puul. Stepivüün matõti inemiisi kääbäskalmihe. 8. aastagasaal i.m.a. naati tarvitama ~~rauda~~[[raud]]a. 7. aastagasaal i.m.a. elliq [[stepp\|stepen]] [[sküüdiq]]. Noidõ päälikide kääpist om lövvet pall'o väärismetalist asjo. 6. aastagasaal i.m.a. tetti [[Must meri\|Musta]] ja [[Aarovi meri\|Aasovi mere]] viirde [[kreeka]] kolooniaq. 5. aastagasaal i.m.a. tekkü Kertši ja Tamani puulsaarõ pääl Bosporosõ riik. 3.-2. aastagasaal i.m.a. tungõq steppehe [[sarmaadiq]]. Põh'a-Ukrainan valits' 2. aastagasaast i.m.a. 2. aastagasaani m.a.p. Zarubintsõ kultuur, Õdagu-Ukrainan 2.-4. a.s. Tšernjahhivi kultuur. 4. aastagasaal naas' Ukrainahe tungma [[hunniq\|hunnõ]] ja tõisi rändrahvit. 5.-7. aastagasaal levisi põh'apoolitsõn Ukrainan Kortšaki kultuur, miä arvada oll' slaavi peritollo. I aastagatuhanda keskel tekkü Kesk-Dnepri kandin slaavi hõimõ liit. Ku sugukundlinõ kõrd lagosi (6.-9. a.s.), naksiq hummoguslaavi hõimõl arõnõma feodaalsuhtõq. Väega tähtsä oll' kaubatii ~~Õdag~~[[Õdagumeri\|Õdagumerest]] ~~umerest~~[[Must meri\|Musta mereni]], miä vei [[varjaagiq\|varjaagõ]] mant [[kreeklasõq\|kreeklaisini]]. 9. aastagasaal tekkü varafeodalistlinõ Kiievi-Vinne riik, mink tuumik oll' Ukraina ala, vällä arvat lõunõhummogujago ja Krimm. Musta mere veeren stepen elliq 9. a.s. lõpost petšeneegiq, 10. a.s. tungõq sinnäq polovetsiq. Kiievi-Vinne riigi häitseng oll' Vladimir Svjatoslavitši aol (980-1015). 988-989 sai riigiusos ristiusk. 11. aastagasaa tõõsõl poolõl naas' riik killunõma. Vladimir Monomahh (1113-1125) suut' riigi aotidsõlt ütes köütä, a peräst 1132. aastakka lagosi riik lõpligult. 11. aastagasaal leiväq lahko Tšernigivi ja Perejaslavi vürstiriik, 12. aastagasaal tekküq Galõtšina, Volodõmõri-Volõni ja Kiievi vürstiriik. 1199 ühend' Roman Mstislavitš (1170-1205) Galõtšina ja Volodõmõri-Volõni (Vladimiri-Volõõnia) Galõtši-Volõni (Galiitsia-Volõõnia) vürstiriigis. Taga-Karpaadi-Ukraina läts' 11. a.s. tõõsõl poolõl Ungari valdustõ.

Lahkominek lehe "Ukraina" kujjõ vaihõl