Lahkominek lehe "Ukraina" kujjõ vaihõl

Lisatud 225 baiti ,  10 aasta eest
1820. aastagil võitliq esivalitsusõ vasta aadlikõst revolutsionääriq - [[dekabristiq]]. 1821 luudi Ukrainan näide Lõunõütisüs, 1823 luudi Ütitside Slaavlaisi Ütisüs. 1845-47 teguts' Kiievin Kyrillosõ-Methodiosõ Ütisüs. 1848.-49. a. revoluts'uun and' huugu talorahvaliikmisõlõ Austrialõ kuuluvan Õdagu-Ukrainan nink valitsus pidi 1848 Galõtšinan, Bukoviinan ja Taga-Karpaadi-Ukrainan perisorjusõ ärq kaotama. 1861. a. talorahvareformiga kaotõdiq perisorjus Hääperve- ja Kuraperve-Ukrainan kah ärq.
 
19. aastagasaa lõpon oll' Ukraina Vinne riigi päämäne [[kivihüdsi|hüdse-]], metali[[metal]]i- ja tsukrutuutja[[tsukru]]tuutja.
 
1863 Poolan puhkõnu mäss hõlmas' ka Hääperve-Ukrainat. 1860.-80. aastagil levisi Ukrainan narodniklus. 1875 luudi Odessan[[Odessa]]n Lõunõ-Vinnemaa Tüülisütisüs, 1897 Kiievin ja Jekaterinoslavin[[Jekaterinoslav]]in Tüülisklassi Vabastamisvõigõlusõ Liit. Ukrainlasõq võti ossa 1903. a. Lõunõ-Vinnemaa üldstreigist ja 1905.-07. a. revoluts'oonist (sündmüseq Sevastoopolin[[Sevastoopol]]in, Kiievin, Donetski hüdsebasseinin ja soomuslaiva "Potjomkin" pääl, poliitilidsõq streigiq ja talorahvarahotusõq). Peräst Vinnemaa Radokuurevoluts'uuniVeebruaripööret naati Ukrainan vabahusõ iist kõvõmbihe võitlõma. Kiievin luudi [[17. urbõkuu päiv|17. urbõkuu pääväl]] [[1917]] Keskraada, miä kuulut' [[20. märtekuu päiv|20. märtekuu pääväl]] 1917 Ukraina rahvavabariigis ja valõ umas päämehes Gruševski, pääministres Võnnõtšenko ja välisministres Petljura. Edimäne üleukrainalinõ nõvvokogo kongress kuulut' 25. joulukuu pääväl Harkivin[[Harkiv]]in Ukraina nõvvokogo vabariigis, nii tekkü katsikvõim. [[Bresti raho]] tingimüisi rikkõn okupiirsõq S'aksa ja Austria väeq Ukraina ja saadiq Keskraada lakja; Ukraina hetmanis määräti Skoropadski. 14. joulukuu pääväl haard' Kiievin võimo hindä kätte Ukraina Direktoorium. 1918. a. märtekuu alostusõn kuulutõdiq Austria kubõrnaatri toel Lvivin[[Lviv]]in vällä Õdagu-Ukraina Rahvavabariik. 22. vahtsõaastakuu pääväl 1919 sõlmiti Hummogu- ja Õdagu-Ukraina unioon, samal pääväl vallut' [[Verrev Armeevägi]] Kiievi. Direktoorium liiku Petljura juhtmisõl Vinnõtsjahe[[Vinnõtsja]]he. 14. urbõkuu pääväl 1919 moodustõdiq Kiievin Ukraina Nõvvokokõ Sotsialistlinõ Vabariik. Keväjä ja suvõl hõivas' inämbüse Ukrainat Denikini valgidõ armee. 1919-20 tungõq Ukrainahe Poola väeq. 18. urbõkuu pääväl 1921 sõlmiti Poola ja Vinne SFNV vaihõl Riia raho (Õdagu-Ukraina ja Õdagu-Valgõvinne jäiq Poolalõ). 30. joulukuu pääväl 1922 tetti Ukrainast, Vinne SFNV-st, Valgõvinne NSV-st ja Taga-Kaukaasia SFNV-st ütine liitriik - NSV Liit. Ukraina pääliinas sai Harkiv, Kiiev om pääliin aastagast 1934.
 
Ukraina läts' üle vahtsõlõ majanduspoliitikalõ, toimu ukrainastuminõ ([[ukraina kiil]] sai eelisõigusõ, arõndõdiq rahvustiidüisi). 1928 pand' [[Stalin]] tuu protsessi saisma, [[vinne kiil]] tetti tõõsõs riigikeeles, ukraina rahvuslaisi üle naati pidämä poliitiliidsi kohtoprotsesse. 1930. aastagil süüdüstediq Ukraina juhtõ natsionalismin ja nääq hukatiq ärq. Põllumajandusõ sundkollõktivisiirmisega tekütet nälähädän (ukraina keelen ''holodomor'') saiq hukka mill'onaq inemiseq (2,4-5 mln).
 
1939 okupiirse NSV Liit Poola ala kuulunu Õdagu-Ukraina ja tuu panti kokko Ukraina NSV-ga. 27. piimäkuu pääväl 1940 esit' NSV Liit Romaanialõ[[Romaania]]lõ ultimaadumi, et tuu annassi Põh'a-Bukoviina ja Bessaraabia NSV Liidolõ. NSV Liit okupiirse nuuq alaq ja muut' osas Ukraina NSV-st.
 
[[Tõõnõ ilmasõda|Tõõsõ ilmasõa]] aigo okupiirsõq suurõmbat jako Ukrainat S'aksa väeq nink 1941-44 oll' sääl S'aksa võim. Rehekuus 1944 oll' Ukraina ärq vallutanuq Verrev Armeevägi. Ukraina sõakaotusõq olliq suurõq, a territoorium läts' sõa käügin suurõmbas: NSV Liido ja Tšehhoslovakkia lepüngiga 1945. a. 29. piimäkuu pääväst läts' Ukraina NSV ala Taga-Karpaadi-Ukraina. 19. radokuu pääväl 1954 läts' Ukraina NSV ala Krimmi oblast. Ukrainat loetas [[ÜRO]] asotajaliikmõs (1945) nink tä võtt' ossa 1946. a. Pariisi rahokonverentsist.
 
[[24. põimukuu päiv|24. põimukuu pääväl]] [[1991]] kuulut' Ukraina hindä hindäperi riigis. Aastagast 1991 kuulus Ukraina [[Sõltumada Riike ÜtisüsteÜtisüs]]te (om tollõ asotajaliigõq), a Vinnemaaga om täl olnuq mito tüllü: Musta mere laivastigu, gaasi ja muu peräst. 1996. a. lehekuust olõ-iq Ukrainal tuumarelvä. 1991 sai Krimmist vabariik Ukraina kuunsaison. Samal aastagal keeleti Ukrainan ärq [[NLKP]]. 1989 luudi Ukraina Rahvarinnõq (''Ruhh''). 1993 naati majandust ümbre säädmä.
 
== Poliitiga ==
18 615

muudatust