Lahkominek lehe "Rägo Gerhard" kujjõ vaihõl

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Valdis (arotus | kirotusõq)
Resümee puudub
Valdis (arotus | kirotusõq)
Resümee puudub
Rida 3:
Tarto Ülikooli matõmaatiga-informaatigatiidüskund ja Eesti Matõmaatiga Selts andvaq 1990. aastagast vällä Rägo Gerhardi medälit, minga premeeritäs matõmaatigit ja matõmaatigaoppajit, kiä ommaq edendänüq matõmaatilist haridust [[Eesti]]n. Medäliq andas kätte ega aasta Rägo Gerhardi sünnüpäävä paiku.
==Elolugu==
 
Rägo Gerhard sündü 1892. a. Pindi mõisan Rõugõ kihlkunnan. Timä esä oll' viinapalotaja. Tä oppõ Räpinä vinne õigõusu kerkokoolin nink Tarto reaalkoolin, minka lõpõt' 1908 Maarja gildi avvohinnaga. 1909 lõpõt' tä sama kooli tävvendüsklassi (7. kl.) nink tekk' Tarto Aleksandri Gümnaasiumi man ladina keele eksämi, et saiaq õigus ülikuuli astu. Riia opiringkunna kuraatri eriluaga anti tälle võimalus 16-aastagadsõlt ülikuuli astu. 1913. a. keväjä lõpõt' Gerhard Tarto ülikooli füüsiga-matõmaatigatiidüskunna matõmaatigakandidaadi tiidüslidse kraadiga, miä anti tälle uurmistüü "Weierstrassi ja Mittag-Leffleri teoreeme osa ja tähtsüs sjoo ilma aigsõn kompleksmuutuja funktsioonõ teoorian" iist. Peräst tuud läts' tä hinnäst tävvendämä [[Göttingeni ülikuul]]i Caratheodory, Couranti, Hilberi, Runge ja Sandeni mano.
 
1914/15. opiaastagal oll' Gerhard matõmaatigaoppaja Tarto Kommertskoolin ja Žilova Tütärlatsi Erägümnaasiumin.
 
1. süküskuu pääväst 1915 alost' Gerhard ummi oppajidõ Kolossovi ja Sadovski soovituisi pääle tüüd ku Doni Polütehnilidse Instituudi matõmaatigaoppõjoud Novotšerkasskin. Sääl opas' tä analüütilist ja kujotajat geomeetriät nink matõmaatilist analüüsi edimält ku dotsent, a 1. vahtsõaastakuu pääväst 1920 ku prohvesri. Tuu kõrvalt oll' tä 1. joulukuu pääväst 1917 viil füüsigaoppõjoud Doni Eläjäarstitiidüse Instituudin.
 
4. põimukuu pääväl 1920 kinnütediq Gerhard Tarto ülikooli matõmaatiga-luudustiidüskunna mehaaniga opitooli prohvesri kotussõtäütjäs. Inne Tartohe ümbreasomist võtt' tä naasõs uma opilasõ Doni Polütehnilidsest Instituudist Ljubimova Natalie.
 
1. piimäkuu pääväl 1924 nimetediq Gerhard Tarto ülikooli eräkõrralidsõs prohvesris ja 26. urbõkuu pääväl 1931 mehaaniga ja rakõndusmatõmaatiga opitooli kõrralidsõs prohvesris.
 
Eesti aol tegel' Gerhard päämidselt koolimatõmaatiga ja matõmaatiga oppajidõ ettevalmistamisõ probleemega.
 
Võrksa tegotsõminõ ülikoolin mitmõn vallan, niguq opiplaanõ kokkopandminõ, tüü majanduskomisjonin, Akadeemilidsen Matõmaatiga Seldsin (miä luudigi timä algatusõl 1926), didaktilis-metoodilidsõn seminärin jne., niisamatõ Eesti Matõmaatiga Oppamisõ Komisjoni päämihe kohustusõq veiq Gerhardi viil mitmõ juhtva amõtikotussõ pääle. Joba 1922 nimitedi tä matõmaatiga ja mehaaniga instituudi juhatajas. 1936 valiti tä didaktilis-metoodilidsõ seminäri juhatajas ja ku tuu 1940. a. reorganiseeriti pedagoogilidsõs instituudis, sai Gerhardist tuu direktri. 1938 ja 1940 valiti Gerhard matõmaatiga-luudustiidüskunna dekaanis.
 
 
 
==Pereh==