Koiva jõgi
Koiva jõgi 2008. a. mahlakuun. Kurjakätt Eesti, häädkätt Läti.
Koiva jõgi 2008. a. mahlakuun. Kurjakätt Eesti, häädkätt Läti.
Jõõ läteq Vidzeme korgustikul
Jõgi juusk Liivi lahtõ
Maa Läti, Eesti
Maakund Võromaa
Kihlkund Harglõ
Jõgikunna suurus 8900 km²
Pikkus 452 km
Korgusvaih 234
Sadaminõ 0,52 m/km
Jõõ vooluhulk 78 m³/s
Hääpoolidsõq harojõõq Augstupīte, Tulija, Uriekste, Tirza, Pīļupīte, Dzērve, Mustjõgi, Kaičupe, Stakļupīte, Streņčupīte, Krāčupe, Mellupe, Rātsupite, Jumara, Strīķupe, Lenčupe, Draņķupīte, Brasla, Loja
Kur'apoolidsõq harojõõq Pīsla, Meļļupīte, Dzērbe, Dzestrene, Pērļupīte, Tirziņa, Vidaga, Vizla, Palsa, Rauza, Alkšņupe, Vija, Abuls, Dedums, Miegupe, Grīviņupīte, Rauna, Rakšupe, Amata, Skaļupe, Līgatne, Vildoga, Vējupīte, Lorupe, Egļupe, Straujupīte

Koiva jõgi (läti keelen Gauja) om jõgi Läti- ja Võromaal (Hargla kihlkunnan).

Jõõ pikkus om 452 km, tuust 26 km om Eesti ja Läti piiris. Jõgikunna suurus om 8900 km², minkast Eestin om 1100 km².

Koiva jõgi om Lätin juuskvist jõkist kõgõ pikemb (Daugava om külh viil pikemb, a Läti piiren om tedä veidemb). Tä juusk läbi Gulbene, Alūksne, Valka, Valmiera, Cēsise ja Riia rajooni.

Koiva läteq om Elka mäe man Vidzeme korgustikun. Edimält juusk tä hummogu poolõ, tege suurõ kaari ümbre Vidzeme korgustigu, juusk läbi mitmõ järve ja lõpos lätt Liivi lahtõ Carnikava man. Õkvajuunt pite om lättest jõõ suuni õnnõ 90 kilomiitret. Koiva alambjoosult lätt kanal Daugava jõkkõ. Ülembjoosul olõ-iq jõõ perveq korgõq ja tuuperäst ujotas tä keväjide luhaq üle. Alambjoosul om jõõ org küländ sükäv ja sääl või nätäq liivakivimüüre.

Koiva jõõ kõgõ suurõmb harojõgi Eestin om Mustjõgi.

Eestin om Koiva jõõ veeren kats kaitsõalla. Koiva ürgoro liivakivimüürega jago (oro lakjus om sääl 1-1,5 km ja süvvüs Siguldan 85 m) kuulus 1973. a. luud Gauja riigiparki (920 km², keskus Siguldan).

Vanast parvõtõdiq Koiva pääl palkõ. Täämbädsel pääväl tundvaq jõõst rõõmo kalameheq ja paadimatkajaq. Jõõ pääle om ehitet 9 väikest eelektrijaama.

Harojõõq toimõndaq

Maamärgiq toimõndaq

Kavvus suust (km) Satam (m/km) Maamärgiq
440,0 0,1 Zobolsi järvest vällä juuskminõ
376,3 0,6 Jaunpiebalga sild
257,0 0,2 Koivaliina sild
164,4 0,2 Sild Strenči-Smiltene tii pääl
96,1 0,1 Raiskumsi sild, Cēsis
78,5 0,3 Līgatne praam
56,1 0,3 Sigulda sild
39,2 0,1 Sild Inčukalnsi-Valmiera tii pääl, Murjāni
0 0 Jõõ suu, Liivi laht

Kirändüs toimõndaq

  • "Gauja. Water tourism guide", Valmiera, 2006.