Lasits

Lasits vai lahits vai las'nits (ladina keelen Mustela nivalis) om väikene elläi. Tä om kõgõ vähämb murdja. Lasitsit eläs Õuraasian, Põh'a-Ameerikan ja Põh'a-Afrikan, muuhulgan eläs näid ka Võromaal. Eestin eläs lasitsit egal puul, a näid olõ-iq pall'o.

Lasits

Lasits om kõva murdja. Tä või ärq tappa jänesse, kiä om timäst hindäst 5-10 kõrda rassõmb.

Nimest

Võro- ja Setomaal om s'oo eläjäkene tunnõt mitmõ nime all:

• lasits vai lassits (Kanepi, Karula, Harglõ, Rõugõ, Põlva ja Vahtsõliina kihlkund, Setomaa, Leivu ja Lutsi keelesaarõq);
• lahits vai laihts (Karula, Põlva, Räpinä, Setomaa, Leivu);
• las'nits (Urvastõ, Karula, Rõugõ, Vahtsõliina);
• lastik (Vahtsõliina);
• nirk' (Karula, Harglõ, Rõugõ, Põlva, Vahtsõliina, Räpinä).

Arvada, et nirgi nimme pruugitas eesti keele mõotusõl.

Alambliigiq

Lasitsil om kolm alambliiki:

• põh'alasits (Mustela nivalis nivalis) - eläs Põh'a-Skandinaavian, Vinnemaal ja Põh'a-Ameerikan;
• lõunõlasits (Mustela nivalis vulgaris) - eläs Lõunõ-Õuruupan, Põh'a-Afrikan ja Kesk-Aasian;
• Mustela nivalis minuta - eläs Põh'a-Skandinaavian.

Vällänägemine

Lasidsa kihä om kõhna, pikk ja väega painsa. Timä pää om väikene, piklik, tömbi nõnaosaga ja olõ-i jämmemb ku kaal. Lasidsa silmäq ommaq suurõq, tummõq ja punnin. Jalaq ja hand ommaq suhtõlidsõlt lühkoq, hanna pikkus om alla poolõ kihä pikkusõst. Jalgo otsan ommaq teräväq tummõq küüdseq ja jalatallaq ommaq väega karvadsõq.

Lasitsal om neli paari nipõ, a nuuq ommaq nätäq õnnõ imätsil. Titiluu om esätsil küländ lühkene (1,6-2 cm). Rasvavaruq ommaq sälgroodso, rauhõ ja jalgo man. Lasitsal ommaq hanna all musklilidsõq anaalsõq näärmeq mõõtõga 7 x 5 mm, kon ommaq kergehe lakjalindajaq haisuollussõq. Noidõ ollusidõ hais ja keemiline kuunsais om tõistsugunõ ku suurõllasitsal.

Lasits tund ohto.

Lasitside suurus sõltus elopaigast ja alambliigist inämb, ku suurõmbal jaol tõisil imetäjil. Mõnõ liigi lasitsaq võivaq ollaq kooniq neli kõrda rassõmbaq, ku mõnõ tõsõ liigi umaq. Mõnõn alambliigin võivaq esädseq lasidsaq ollaq 1,5 kõrda pikembäq ku imädseq. Hand või kah ollaq pikemb vai lühemb, hariligult om timä pikkus 13-30% kihä pikkusõst. Esätside keskmäne kihä pikkus om 13-26 cm, imätsil 11,4-20,4 cm. Hanna pikkus om esätsil 1,2-8,7 cm, imätsil 1,7-6 cm. Esädseq kaaldvaq 36-250 grammi, imädseq 30-117 grammi.

Lasitsa talvõkarv om paks ja lühkene. Põh'alasitsa karv om pehmeh ja siidine, lõunõlasidsa karv om jämmemb. Suvõkarv om väega lühkene, hõrrõmb ja tugõvamb. Lasitsal om üttekarva hand. Lasits om väega suurõlasidsa muudu, õnnõ suurõlasidsa hannaots om must ja tä om lasitsast veitse suurõmb. Suvõl om lasits hellepruun, kõtu alt (muuhulgan lõvva alt ja jalgo sisekülgi päält) valgõ vai kõllakas. Lasidsaq, kiä eläseq põh'a puul, lääväq talvõl üleni lumivalgõs. Helle ja tummõ karva vaihõl om selge piir.

Lasits liigus hüpäten. Ede- ja tagakäppi jälgi vaih om 18-35 cm.

Eloviis

Poignõmine

Lasitsaq paaritusõq mahlakuust hainakuuni. Näide tiinüs kest 34-37 päivä. Keskmädselt saavaq nääq kõrraga 6 poiga, kiä saavaq sugukütses 3-4 kuuga. Imä kasutas poigõ ütsindä. Pujaq kaaldvaq sündüden 1,5-4,5 grammi, nääq ommaq roosaq, paljaq, sõkõq ja kurdiq. 4 päävä vannudsõlt om näil valgõ aloskarv. 10-päävätselt saasõ nättäväs piir karvkattõ tummõ ülemädse poolõ ja helle alomadsõ poolõ vaihõl. Piimähambaq tulõvaq katõ-kolmõnädälidsel lasidsal, sõs näid võõrutõdas. Silmäq ja kõrvaq lääväq vallalõ 3-4 nädäli vannudsõlt. 8-nädälidselt mõist lasits joba murdaq. Pujaq nakkasõq umma ello elämä, ku ommaq 9-12 nädälit vanaq.

Elopaik

Lasits ei kaivaq hindäle esiq elämises uust, a eläs tõisi eläjide (nt. mütäq vai rotiq) maahajätet uusõn. Oosõ sissekäük om umbõs 2,5 cm lagja ja säält saa pesäkambrõhe, miä om kooni 15 cm maa all. Pesäkambrõ läbimõõt om 10 cm ja tuu om voodõrdõt kõrsi ja lasidsa saakeläjide nahkoga. Pesäkambrõn lasits maka, hoit poigõ ja süüki.

Süük

Lasits süü päämädselt hiiri ja tõisi väiksit jüräjit. Hariligult tä lää-eiq kallalõ täüskasunulõ hamstrilõ vai rotilõ. Harva süü tä kunnõ, kallo, väiksit tsirkõ ja tsirgumunnõ. Om teedäq juhussit, ku lasits murd maaha hindäst suurõmba eläjä, näütüses jänesse. Jänesepoigõ pääle lätt lasits maias keväjä, ku hiiri om harva nätäq, a jänessepoigõ om pall'o. Esädseq lasidsaq murdvaq suurõmbit eläjit inämb ja näide söögilaud om ka rikkamb. Tuu om tuuperäst, et esädseq liigussõq ringi suurõmbal maa-alal ku imädseq. Süüki otsõn püüd lasits mitte silmä jäiäq rebäsile ja rüüvtsirkõlõ. Lasits tapp väiko saakeläjä lüvven hambaq tuu kukrohe ja murdõn kaalaluu. Suurõmbaq saakeläjäq koolõssõq verekaotusõst vai šokist. Ku süüki om pall'o, sõs lasits süü õnnõ väiko osa tapõt eläjäst, hariligult aiu. Lasits süü päävän keskmädselt 35 grammi süüki, miä om 30-35% timä kihäkaalust.

Vaindlasõq ja võistlõjaq

Lasits om niipall'o väikene, et tedä jahtvaq peris mitmõq murdjaq. Näütüses rebäseq, suubliq, tuhkruq, suurõqlasitsaq, hiireviuq, kassikakuq ja muuq kakuq. Mõnõq sivvuq kah sööväq lasitsit.

Sääl, kon lasits eläs kõrvuisi suurõlasitsaga, võistlõsõq nääq söögi peräst. Sääl püüd lasits hariligult vähämbit jüräjit ja timä eelis om, et tä või saaki jahtõn ronniq vähämbä läbimõõdoga uustõ. Lasits hoit hinnäst hoolõga suurõlasidsa iist, kuigi imädseq tegeväq tuud veidemb - arvada tuuperäst et nääq ommaq vähämbäq ja tuuvõrra om näil lihtsämb uustõ pakku juuskõ.

Elomaaq

Kon lasits eläs

Lasitsaq eläseq põh'apuulkerä põh'aosan: Õuruupan, Põh'a-Afrikan, Põh'a-Ameerikan ja Aasian. Õuruupan löüdüs tedä egal puul. Tedä om ka mitmidõ saari pääl: Briti saari pääl (a mitte Iirimaal), Assoori saari pääl ja kõigi suurõmbidõ Vaihõmere saari pääl. Tä eläs ka Honshu ja Hokkaido saarõ pääl Jaapanin nink Kunaširi, Iturupi ja Sahhalini saarõ pääl Vinnemaal.

Lasitsist Sillavee Floriida perrä

Sillavee Floriida Rõugõ kihlkunnast om kõnõlnuq niimuudu. A las'nits eläs külh huuniidõ all ja kiviunikiidõ sisehn. Timä um väikene eläjäkene. Ime hiire verd ja püüd jänesepoigõ kinniq. Liha timä ei süüq, muguq eläs verest. Liha jätt sinnäq samma paika, sööguq tuu, kiä taht ärq. Tedä peeti hüäs eläjäs. Tedä es püüdäq. Timä nimme võeta-õs suuhhõ õs. Ülti, et määnäst karva lasnits um majahn, säänäst karva lätvä eläjäq edesi. Neid oll' mitmasugutsiid. Oll' vereväkeiisi ja kiriväkeiisi. Jaq oll' valgiid.

Naid kattõ kiä es putuq - lasnitsõt ja siili. Mõlõmbaq olliq hüäq. Nimäq häödiq ärq pall'o rottõ ja hiiri, mood'o nuuq olõs silmäq pääst ärq söönüq. ("Kuiss vanal Võromaal eleti", lk. 595).

Uskmiisi lasitsa kotsilõ

• Määnest muudu sa lahitsa näet, tuud karva hobõsõq lääväq häste edesi. (Põlva kihlkund)
• Ku valgõq las'nitsaq olliq elutusõn, sõs üteldiq valgõq hobõsõq häste edesi minnev. (Urvastõ kihlkund)

Lasitsist tõisi maiõ mütoloogian

Inuiidi mütoloogian peetäs lasitsat väega targas ja julgõs. Ku müütilidsel inuiidi kangõlasõl oll' iin ettevõtmminõ, minka jaos oll' vaja julgust, muut' tä hindä hariligult lasitsas.

Lõunõ-Kreekan usuti, et lasits oll' inne olnuq mõrsja, kiä muudõti eläjäs, kiä kadõhusõ peräst' naas' lahkma tõisi mõrsjidõ kleite.