Lehepuuq ommaq sadavidõ lehtiga vai igihall'aq puuq kattõsiimnekasvõ hõimkunnast. Eesti umamaidsõq puuq jaetasõq lehti perrä ahta- ja lajaleheliidsis.

Arokõiv (Betula pendula)

Ahtalehelidseq puuq toimõndaq

Meil luudusõn kasuvaq ahtalehelidseq puuq ommaq: kõiv, haav, must lepp, valgõ lepp, tuum ja mitmõq paiuliigiq ni sissetuuduist liigest kõgõ hariligumb papli. Naaq kõik kannahtasõq häste külmä ja ommaq miiq kliiman väega vastapidäväq.

Lajalehelidseq puuq toimõndaq

Miiq uma maa põhilidsõq lajalehelidseq puuq ommaq: tamm, vaher, pähn, saarna, jallai ja künnäpuu. Nailõ lisas om pall'o sissetuuduid lajaleheliidsi puuliikõ, miä kasusõq põhilidsõlt majjo man ja pargõn. Naist kõgõ hariligumb om kastan, a küländ häste teedäs ka püüki, miä siski meil väega külmä pelgäs ja tuuperäst pargõh ja maio man väega haroldanõ om. Lajalehelidseq umamaidsõq puuq ommaq ka pähkmäpuu ja mõtsuibu, minkast edimäne um inämbüisi puhmakujolinõ ja tõõnõ Võromaa luudusõn väega harv. Lajalehelidseq puuq pelgäseq ahtaleheliidsist inämb külmä ni väega külmäq talvõq, miä meil mõnikõrd ette tulõvaq, võivaq nailõ hätä tetäq.

Kaeq viil toimõndaq