Räpinä kihlkund

Räpinä kihlkund om kihlkund Võromaa hummogujaon. Räpinä kihlkunnast hummogu poolõ jääväq Peipsi järv ja Lämmijärv ni Setomaa, lõuna poolõ Vahtsõliina kihlkund ni õdagu poolõ Põlva kihlkund ja Tartomaa Võnnu kihlkund. Kihlkunna suurus om päält 550 km².

Suurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq toimõndaq

Räpinä liin om kihlkunna keskus.
Mehikuurma alõvik
Veriora alõvik
Võõpso alõvik
Räpinä kihlkunna külli nimekiri

Aolugu toimõndaq

Räpinä kihlkunna Vabahussõa mälehtüssammas

Räpinä kihlkund tetti 1630. aastagal Põlva ja Võnnu kihlkunna hummogujaost.

Kihlkunna mõisaq toimõndaq

20. aastagasaa algusõn Räpinä kihlkunnan olnuq mõisaq. Vällä ommaq jätet kar'amõisaq.

Kiil, kultuur ja haridus toimõndaq

Üts näütüs Räpinä kihlkunna keelest. Mu vanaesä käänöq kolm vuure hobõsõga Talinah. Talvinõ aig, lännöväq puu riiga, riil es olõq raudo all. Ku minemä naanovaq, sõs võtnovaq kõõvopuust rii tallaq üteh. Nuuq olnuvaq puust paan'tõdovaq niisama nigu rii jalassõq. Ku üteq tallaq arq kulluvaq, sis pan'tevaq tõõsõq ala. Vanaesä aigo es olõq raudreke olnuke sukugeq. Taa raud om illakult tulnuq vällä, rauda oll' tol aol niivõrd vähä, et riile ala panda es jakkoq. Suvõl sõõdivaq puutelgiga ratastõga, rattil ka es olõq ravva raasogeq. Es olõq ratta määret kah. Ku kohe mintü, sõs kos tii veereh konna nättö, tõmmato rattatsõõr otsast ja panto konn sinnäq ratta naba sisse. Tuu oll' määrde iist.

Mino emäesä aigo olnu moodoh soldannõ köütmene. Kuninga kullus olnuq sis väega pikk, mõtlõq katskümmend viis aastakka oll' teenüske aig! Ku teenüskehe võtmene olnuq, sõs poissa püvvetö, aetovaq pääq paljast, sõs köödetöväq kaplogaq kinniq va viidö Vinnemaalõ nigu vange. Es tahavaq jo minnäq. Kiä vähägi sai, läts' paossehe. Kes es jõvvaq paedaq, visas' tuhka püüdjile vasta silme, tuhk oll' jo tollõ jaost karmanehe valmist pant. Ja kui muu es autaq, karas' kõiki rõõvastõga jõkkõ vai järve, es tulõq viist välläge enne ku otsjaq kadonuq. Hirmus mõtõldagiq! Poiskõsõn viiäs su arq, ku sõast ello jäät ja ütskõrd kodopaika tagasi saat, olt vana puujalaga sant vai muido vigalanõ. (Kõnõlnuq Aruste Viido Naha küläst, sündünüq 1876. Jutt om perit raamadust "Võru keel".)