Tõva kiil (тыва дыл)
Kõnõldas Tõvamaal, Vinnemaal, Hiinan, Mongoolian
Kõnõlõjit 265 000
Ammõtlinõ kiil Tõvamaal
Keeletiidüsline rühmitüs
Kiilkund turgi
Keelerühmäq tsiberi turgi, sajaani turgi
Keelekoodiq
ISO 639-1 -
ISO 639-2 tyv
ISO 639-3 tyv

Tõva kiil (innembält ka tuva kiil; tõva keelen тыва дыл 'tõva dõl') om turgi kiil, midä kõnõlõsõq tõvalasõq, pääas'aligult Lõunõ-Tsiberin Vinnemaa ala kuuluvan Tõva Vabariigin. Veidemb kõnõldas tõva kiilt Hiina Rahvavabariigin ja Mongoolian.

Vanaturgi kirän tõvakiilne sammas Kõzõlin.

Tõva keele ligembäq sugulasõq ommaq hakassi ja altai kiil. Tõva keelen om hulga mongoli, tiibedi ja vahtsõmbal aol ka vinne lainõ.

Keele täämbädse päävä sais toimõndaq

Täämbädsel pääväl pruuk tõva kiilt imäkeeles umbõs 265 000 inemist[1]. 2010. aastaga rahvalugõmisõ perrä oll' Vinnemaal tõva keele mõistjit 253 673 inemist.

Tõva Vabariigin om tõva keele sais küländ tukõv ja pruukmisala küländ lagja. Kiilt peetäs küländki elojovvulidsõs ja taa olõ-õi parhilla õkvalt ohostõt.

Murdõq toimõndaq

Tõvan kõnõldav tõva kiil jagonõs neljä murdõrühmä: õdagu-, kesk-, põh'aõdagu- ja lõunõhummogumurrõq. Lisas om tõva keelel vähämbit murdit, nigu džungaari, tsengeli ja duha murrõq, midä olõ-õi siiäni kuigi põh'aligult uurit.

Kiräkiil toimõndaq

Tääämbädse päävä tõva kiräkiil Vinnemaal pruuk tävvendüisiga kirillitsat.

Täämbädse päävä tõva keele tähistü toimõndaq

А а Б б В в Г г Д д Е е Ё ё Ж ж
З з И и Й й К к Л л М м Н н Ң ң
О о Ө ө П п Р р С с Т т У у Ү ү
Ф ф Х х Ц ц Ч ч Ш ш Щ щ Ъ ъ Ы ы
Ь ь Э э Ю ю Я я

Tõva kirillidsa tähistün om mitu umaperäst tähte, midä olõ-õi vinne tähistün: Ңң - ng (IPA ŋ), Өө - ö ja Үү - ü.


Innembide om tarvitõt tõva keelen kirotamisõs mongoli kirjä. 1930. aastil lõi buda munk Monguš Lopsang-Tšinmit (ehk Lubsan Žigmed) ka ladina kiräviie, minkan trüküdiq mõnõq raamaduq ja aoleheq, niisam aabitsit ja opiraamatit täüskasunuilõ[2].

Ladina tähtiga tõva keele tähistü toimõndaq

 
Näüdüs ladina tähtiga tõva keelest: Tõva Rahvavabariigi vapp. Vapikirotust ja tuu tõlgõt kaeq altuuult keelenäüdüsside tabõlist.
A a B ʙ C c D d E e F f G g Ƣ ƣ
H h I i J j Ɉ ɉ K k L l M m N n
Ꞑ ꞑ O o Ө ө P p R r S s Ş ş T t
U u V v X x Y y Z z Ƶ ƶ Ь ь

1943. aastaga vaihtõdi taa kiräviis parhilladsõ kirillidsa vasta. Viimätsel aol om tett ettepanõkit ladina tähistü vahtsõst pruukma nakkamisõs. Tuud sekä siski Vinnemaal vasta võet säädüs, mink perrä Vinnemaa vabriike riigikeeleq piät olõma kirotõduq kirillitsan.

Keelenäüdüs toimõndaq

Kirillidsa Tыва дылдың үжүктери Бүгү телегейниң пролетарлары болгаш дарлаткан араттары каттыжыңар!
Ladina Tьʙa dьldьꞑ yƶykteri PYGY TELEGEJNIꞐ PROLETARLARЬ POLGAŞ TARLATKAN ARATTARЬ KATTЬƵЬꞐAR!
Tõlgõq Tõva keele tähistü Kõgõ ilma tüüliseq ja maahasurbõduq, löögeq ütte!

Lätteq toimõndaq

  1. http://www.ethnologue.org/show_language.asp?code=tyv
  2. Otto Mänchen-Helfen "Journey to Tuva" Los Angeles: Ethnographics Press University of Southern California, 1992, lk 133 jj, ISBN 187898604X.