Tuuljärv
| Tuuljärv |
| Kihlkund: Rõugõ kihlkund |
|---|
| Suurus: 3,5 ha |
| Järve juuskvaq: Sillaniidü oja |
| Järvest juuskvaq vällä: Järveperä oja |
| Pikkus: 340 m |
| Lakjus: 140 m |
| Kõgõ suurõmb süvvüs: 18 m |
| Korgus merepinnast: 257 m |
  |
| Kon Tuuljärv Võromaal om |
Tuuljärv (Suur Plaksi järv) om järv Plaksi külän Rõugõ vallan Võromaal. Tuuljärv om põh'ahummogu-lõunaõdagu tsihiline väikujärv, mink suurus om 3,5 hektärri. Tuuljärv sais 257 miitre korgul merepinnast ja om Eesti kõgõ korgõmbal ollõv järv. Kõgõ suurõmb süvvüs om 18 miitret. Tuuljärve juusk Sillaniidü oja ja säält vällä Järveperä oja, miä juusk Vaskna järve. Tuuljärve perv om matal ja soinõ.
Perimüs toimõndaq
Tuuljärve kotsilõ om mitu perimüst.
Üts jutt pajatas Tuuljärve sündümisluu. Kalõvipoig oll' Pihkva puult tulnuq ja tahtsõ kõrras pikäle visadaq. Tuu jaos tõmmas' ta kässiga hindäle pääalodsõ, minkast sai Munamägi. Kalõvipoja vähkremisest sai Vaskna järv. Edimädsest jalasammust pääle nõsõmist saigi Tuuljärv, tõsõst Tuhkrijärv.[1]
Tuuljärve nimi tullõv tuust, et sääl om kõgõ väiku lainõtus, eski ku tuult olõ-õi. Perimüse perrä tuud lainõtust tege järvevaim Beemodi armukõnõ Tsööma, kedä Beemot Lätimaalõ minnen Haanihe kõrda pidämä jätse.[2]