Välläpoliitiga vai välispoliitiga om poliitilistõ tsihte kogo, miä pandvaq paika riigi läbikäümise tõisi riikõgaq.

Välläpoliitiga pannas paika uma riigi julgõolõgi, majandushuvvõ ni põhimõttidõ kaitsmisõs.

Uma välläpoliitilidsi tsihte või kätte saiaq kokkolepmisegaq, hullõmbal juhul ka sõagaq.

20. aastagasaal välläpoliitiga tähtsüs kasvi, inämb ei olõ tõisist tävveste eräldünüid riikõ, kõik' riigiq käü kuigimuudu ütstõõsõgaq läbi.

Välläpoliitikat pand inämbjaolt paika pääministri ni välläministri.

Välläpoliitilidsõq uurimusõq eristäse mitmit eri lähünemisviise. Naist tuntumbaq ommaq idealism ni realism.

Kuul'kundõToimõndaq

Idealism vai vabamiilne kuul'kundToimõndaq

Välispoliitilidsõ idealismi juhtmõtõq om, et kõigil rahvil tulõ ütstõõsõgaq häste läbi saiaq. Ideaalin saavaq küik' rahva tõnõtõõsõgaq läbi ja kõik võidavaq.

RealismToimõndaq

Realistlik kuul'kund mõist, et kõik rahvaq saa=aiq häste läbi. Näide perrä tulõ luvvaq sääne sais, kon riigiq vai liidoq ommaq inämbvähämb tasakaalun, et ütskiq ei olnuq tõisist kõvva parõmb. Näütüses Külma sõa aol oll' ni Õdagumail kui ka Nõvvokogoliidol sõalist joudu, et kogo elo minemä pühkiq. A tuu jäi sündmäläq, selle et mõlõmbil oli tuu variant olõman.

Eesti välläpoliitigaToimõndaq

Pääle okupatsiooni lõppu 1991. aastagal tull' Eestil otsustaq, kas ta jääs Vinnemaagaq iks häste läbi käümä vai kaes Õdagu poolõ. Eesti, kuun tõisi Baltimaiõgaq, pand' umalõ tsihis Õdaguriigis saamisõ.

Eesti om üts kolmõst Balti riigist, kuid om iinkujos pedänü Soomõt. Eesti ja põh'anaabri läbikäümine om alati olnu hää.

Eesti saiõ 2004. aastagal Õuruupa Liido ni NATO liikmõs.

Pääle tuud om Eesti välläpoliitilidses tsihis olnuq inemiseõiguisi tagaminõ ja vabakauplõmisõ kaidsõq.