Tiiq vallalõ päävalik
Ähijärv

Ähijärv.jpg
Kihlkund: Karula kihlkund
Suurus: 176,2 ha
Pikkus: 2550 m
Lakjus: 1000 m
Keskmäne süvvüs: 3,8 m
Kõgõ suurõmb süvvüs: 5,5 m

Ähijärv
Voromaa kihlkunnaq.jpg
Kon Ähijärv Võromaal om

Ähijärv om järv Karula kihlkunnan Antsla vallan. Karula rahvuspargi 40 järvest om tä kõgõ suurõmb, pindala om täl ku 1,5 km läbimõõduga tsõõril. Viikorgus kõigus uma 60 cm aastagan. Pervejuun om väega ts'opilinõ üten hulga puulsaariga. Kõgõ suurõmb puulsaar om tammiga katõt korgõ Tammõmäe, ümbre ummaq suuq ni laugaq. Ähijärv lätt pistülidselt sügäväs, põhi om perve man liivanõ, a kesken om põhi rahudu ni muanõ. Ähijärve lõunõosan ommaq kolm saart (Sitiksaar, Linnusaar, Pajusaar), miä ummaq mõtsaga katõduq. Vesi om Ähijärven rohikaskõllanõ, toitainõrikas ni nõrga läbivooluga.

Ähijärve põh'aõdaguperve mäenõlval kuusi all om muistinõ kalmõq Keriguasõq. Põh'aõdagukaldõl tegotsõs s'oo ilma aigo Karula rahvuspargi keskus.

Kirändüsen om taa järve ummaperrä jäädvüstänüq Kaalepi Ain uma "Ähijärve laulõn". Ähijärve ümbre kondaja või löüdäq hulganistõ sõa aost peri kaitsõkraavõ ni ka muido jälgi mõtsaveljo tegemiisist.

Rahvas om nännüq ja tiid kõnõldaq, et Ähijärven eläs Must pini, kiä tõõnõkõrd vällä tulõ. Üte jutusõ perrä läts hulk näiokõisi Ähijärve tsuklõma, õnnõ viimäne jäi kalda pääle märkmä, kas iks om hää vette minnäq. Tuupääle tull järvest must pini, kiä haukse, et viimäne tütrik piät ka tsuklõma minemä: "Naki taht süvväq!"

Tõõsõ küländ tuntu jutu perrä om järve pääl hummogilde päävänõsõngu aol näta Ähijärve telg. Sjoo om niimoodu tuuperäst, et Ähijärv jäi õkva Karula ni Antsla mõisa valduisi vaihõlõ. Mõlõmbaq mõisaherräq tahtsevaq hüvvä kalajärve hindäle saiaq, a sõs lepseväq ärq, et järv tulõ poolõs tetäq. Et viir kimmähe nätä olõs, andsevaq naq hobõsõlõ raudnaklu süvvä ja sõs sõidivaq üle järve. Ähijärve telge piten läts tsaariaol talvõtii – ku tuu päält ärq essüt, sõs võit järve ärq uppuq.

Viieläjäq ja -kasvoqToimõndaq

Ähijärv om väega hüä kalajärv.


VälislinkToimõndaq

KirändüsToimõndaq

  • Aare Mäemets (1989) "Matk Eesti järvedele". Eesti Raamat. Tallinn