Aadomidõ ümbreistmine

Aadomidõ ümbreistmine vai ollussidõ tõõsõsminek vai keemiline riakts'uun om protsess, mink käügin määntsegiq ollussõq lääväq tõisis ollussis. Tuud uur keemiä-nimeline tiidüsharo. Mõnikõrd võivaq aadomiq ümbre istu esihindäst, ilma et näile määnestki energiät mano andas, a sakõstõ piät näile sõski määnestki energiät (nt. lämmind, valgust vai eelektrit) mano andma, et nääq ümbre istma nakkasiq. Klassikalidsõn tähendüsen mõtõldas ümbreistmisõ all tuud, et elektroniq loovaq vai lahkvaq keemiliidsi köüdüssit. Lajemban tähendüsen võidas tuu all mõtõldaq ka tsibipudinidõ tõõsõsminekit vai säsüriakts'uunõ. Aadomidõ ümreistmisõ tulõmusõs ommaq tõõsõq ollussõq, mink umahusõq ommaq hariligult tõistsugutsõq, ku noil, miä inne olliq.