Abort om embrüo vai lootõ imäkuast vällätulõk inne sündümist. Abordi pääle jääs naanõ latsõst ilma, rasõhus lõpõs.

Aborti om kattõ eri tüüpi:

  • Ärqviskaminõ, kuq abort juhtus esiqhindäst, kutstas ka mantviskamisõs vai ärqhiitmises. Eesti keelen pruugitas ka sõnna nurisünnitus.
  • Ärqhäötämine, kuq lats võetas mant ärq. Tuun tähendüsen om abort ka rahvakeelen.

Ärqviskamine tulõ määndsestki haigusõst vai periligust hädäst. Rahvakeelen tähendäs abort päämädselt ärqhäötämist.

Abordil om pikk aolugu. Kõgõ vanõmb kirälik tunnistus ärqhäötämise kotsilõ om peri Vanast-Hiinast, umbõs 500 aastakka inne miiq aoarvamist. Inne 18. aastagasata es olõq häid latsi ärqhoitmisõ nõvvõ (näütüses kondoomõ) olõman, selle oll' latsõ mant är võtminõ sündümise ärqhoitmisõs tävveste harilik. Lats häötädi ärq näütüses elävähõpõga, tõõnõkõrd huhati imäkota kuuma õliga vai juudi kihvtist taimõseko.

Seoniqaoniq vaiõldas, kas aborti pidänüq lubama vai kiildmä. Tõõsõq pidäväq tuud inemise tapmisõs, tõõsõq ütleseq, et loodõq ei olõq viil elon inemine. Eri riigen ommaq abordi kotsilõ vällä ant eri säädüseq, miä ommaq ka ao joosul muutunuq.

Abordi tegemine Eestin

toimõndaq

Päält oholidsi variantõ om latsõ häötamises kats võimalust:

  • Tabletivõtminõ – võtat roho sisse ja rasõhus lõpõs. Tuuga või üten kävvü näütüses vere juuskmine ja kõtuhalu;
  • Kirrurgilinõ – embrüo vai loodõq võtõtas vällä opõratsiooniga.