Amsterdam

Amsterdam
Amsterdamin om väega hulga kanaliid.
Riik: Holland
Suurus: 219 km²
Elänikke: 851 573 (2014)
koordinaadiq: 52°22′ N 4°53′ E
Kon Amsterdam Hollandin om

Amsterdam om Hollandi pääliin nink kõgõ suurõmb liin. Liin om Põh'a-Hollandi provindsin. Amsterdamin eläs kolmveeränd mill'onit inemist, a sääl om siski väikuliina õhkkund. Lepliganõ õhkkund, Hollandi ehitüskunst ja pall'o kanalit tegeväq Amsterdami populaarsõs nii küläliisi ku paigapäälside siän. Amsterdam om alanpuul merepinda. Keskliin om merepinnast kats miitret alanpuul.

Ilm

Ilm om Amesterdamin mereline. Tuud mõotas Põh'amere lähküs. Tuul puhk hariligult õdagu puult. Esiki talvõl om üükülmä harvuisi. Aastaga keskmäne õhulämmi om +10,2 °C. Kõgõ lämmämbäq kuuq ommavaq hainakuu (keskmäne õhulämmi +17,6 °C) ja põimukuu (+17,5 °C). Kõgõ külmembäq kuuq ommavaq vahtsõaastakuu (+3,4 °C) ja radokuu (+3,5 °C). Taivavii aastaga keskmäne om 915 mm. Kõgõ vihmatsõmbaq kuuq ommavaq rehekuu (100 mm) ja märdikuu (94 mm). Kõgõ kuivõmbaq ommaq mahlakuu (46 mm) ja radokuu (57 mm). Aastan om pääväpaistust 1662 tunni, kõgõ inämb lehekuun (222 tunni) ja hainakuun (217 tunni). Kõgõ veidemb om pääväpaistust joulukuun (51 tunni) ja märtekuun (62 tunni).

Aolugu

Amstedam om pallo noorõmb liin ku näütüses Nijmegen, Rottedam või Utrecht. Amstedam tekkü 13. aastagasaal ku kalamehekülä. Edimäst kõrda mainitsõdi Amsterdammi 27. rehekuul 1275. aastagal. Liinaõigusõq sai Amstedam aastagal 1300 või 1306. Liina ümbrüs oll' soinõ ja tuupärast tetti pall'o kanalit. Nii sai loodsiguga pia egäle poolõ. Suur jago kanaliist om püsünüq seoniaoni. Amstedam kasvi läbi kauplõmisõ Hansa liidu liinoga virgastõ ja 16. aastagasaa algusõn oll' Amstedam jo kõgõ suurõmb Hollandi liin. 80-aastadsõ sõa aigo sai Holland esiqsaismisõ ja Amsterdamist sai Hollandi pääliin. Kõgõ rikkamb ja ülemb oll' Amsterdam 17. aastagasaa peräotsan, ku Holland oll' üts kõgõ rikkambit riike maailman. Joukusõ sai Amsterdam läbi Hollandi Hummogu-India Kompanii ja Õdagu-India Kompanii, kiä kaupliq kogo maailman. Holland oll' ka tunnõt uma vaba usopoliitiga poolõst, tuuperäst tulliq sinnä nuuq, kedä takan kiusati. Aastagal 1602 tetti Amsterdami edimäne börss. Amsterdami vaivssiq kadsuq aastagil 1623-25, 1635-36, 1655 ja 1664. Sõski kasvi rahva hulk sisserändämise peräst 17. aastagasaal neläkõrdsõs.

Amsterdami allakäük tull', ku Holland nakas' kaotama umma mõovõimu kauba üle Suurbritannialõ. 18. aastagasaal okupiirse Madalaqmaaq ärq Prantsusmaa . Aastagast 1815 sai Holland jälq umaette kuningariigis ja pääliinas sai Amsterdam. Liin naas' jälq edenemä. 19. aastagasaa peräotsan sai valmis Amstedam-Reini kanal, midämüüdä sai Reini ja Põh'amere pääle.

Edimädsen ilmasõan jäi Holland neutraalsõs. Sõski tekkü Amsterdamin söögipuudus ja küttepuudus. Riigin olliq vastansaisoq ja tulliq mässüq, kon ka inemiisi kuuli. Tõõsõn ilmasõan vaivõl' Holland kõvva. Amsterdamin kuulivaq 10% inimiisist . Jälleki oll' söögi- ja küttepuudus, selle võeti suur inämbüs puid liinan maaha.

Rahvastik ja usk

Amsterdamin om pall'o sisserändäjit. Vahtsõaastakuu 1. pääväl 2012. oll' Amsterdamin 49.5 % hollandlaisi ja 50.5% sisserändäjit. Kõgõ levinümb usk Amsterdamin om ristiusk, 2000. aastagal ollivaq tuud usko 17%, muslimmõ oll' 14%. Pall'o om ka budalaisi, konfutsianistõ ja hinduistõ. Hinduistiq ommaq hariligult väljarändäjäq Surinamist.

Poliitiga

Amsterdami liinapää om van der Laani Eberhard, Hollandi Tüüeräkunnast.

Kultuur

Amsterdamin on ilmakuulsit muusõummõ, näütüses Rijksmuseum ja Van Goghi muusõum. Pall'o om ka kontsõrditarri, tiatrit ja klupõ. Amsterdamin om pall'o esiqsugutsit piirkundõ kuningalossist Hiinaliinani, egäüte jaos midägi.

Sport

Aastagal 1928 ollivaq Amsterdamin suvõolümpiämängoq. Amsterdami kõgõ tunnõtumb spordivõistkund om Amsterdami Ajax. Ajaxi kodospordiplats om Amstedam ARenA.