Austeni Jane
| Austeni Jane
Jane Austen | |
|---|---|
_hires.jpg) | |
| Sündünüq | 16. joulukuu päiv 1775 Steventoni opõtajamaja, Hampshire, Inglüsmaa |
| Koolnuq | 18. hainakuu päiv 1817 Winchester, Hampshire, Inglüsmaa |
| Matmispaik | Winchesteri pääkirik, Hampshire |
| Ammõt | kiränik |
| Allkiri |  |
Austeni Jane oll' inglüse kiränik, kiä om päämidselt tunnõt ku raamatidõ "Pride and Prejudice" (eesti keeli "Uhkus ja eelarvamus") ja "Sense and Sensibility" (eesti keeli "Mõistus ja tunded") kirotaja.
Tää sündü ja kasvi Steventoni opõtajamajan Hampshire'i krahvkunnan.[1] Kirotama nakaś Austeni Jane jo sõs, ku tää katstõist aastakka vana oll'.[2]
Sakõq teemaq Austeni Jane'i raamatin ommaq inemiisi egäpääväne elo, naasõ saisus ütiskunnan ütsätõistkümnendä saa-aastaga alostusõn, ja hindäluuminõ.[3] Austeni Jane'i ellen anti timä teoseq vällä nimeldäq.[2]
Austeni Jane kuuli kõgõst 41-aastagadsõlt. Timä kuulmisõ põhjus olõ-iq otsaniq teedäq, a küländ sagõhõhe pakutas tuus kasujathätä.[4][5]
Romaaniq
toimõndaq- "Mõistus ja tunded" ("Sense and Sensibility"; 1811, eesti keeli 1996, 2005, 2016)
- "Uhkus ja eelarvamus" ("Pride and Predjudice"; 1813, eesti keeli 1985, 2002, 2007, 2015)
- "Mansfield Park" (1814, eesti keeli 2004)
- "Emma" (1815, eesti keeli 2000)
- "Veenmine" ("Persuasion"; 1818, eesti keeli 1997)
- "Northangeri klooster" ("Northanger Abbey"; 1818, eesti keeli 2002, 2016)
Lätteq
toimõndaq- ↑ Austen-Leigh, J. E. (1869). A Memoir of Jane Austen. London: Richard Bentley and Son.
- ↑ 2,0 2,1 Jane Austen. (2014). BBC. Tarvit 9.05.2024, https://www.bbc.co.uk/history/historic_figures/austen_jane.shtml.
- ↑ Butler, M. (1988). Jane Austen and the War of Ideas. Oxford: Clarendon Press.
- ↑ Bevan, F. A. (1964). Jane Austen's Last Illness. British Medical Journal, 2(5405), 384.
- ↑ Upfal, A. (2005). Jane Austen's lifelong health problems and final illness: New evidence points to a fatal Hodgkin's disease and excludes the widely accepted Addison's. Medical Humanities, 31(1), 3–11.