Baski kiil

Baski kiil (euskara)
Kõnõldas	Hispaanian ja Prantsusmaal
Kõnõlõjit	700,000
Ammõtlinõ kiil	Hispaanian Baski autonuumsõn piirkunnan ja Navarra autonuumsõ piirkunna põh'a- ja keskjaon
Keeletiidüsline rühmitüs
Kiilkund	isolaat
Keelerühmäq	-
Keelekoodiq
ISO 639-1	eu
ISO 639-2	baq
ISO 639-3	eus

Baski kiil (baski keelen euskara) om kiil, midä kõnõldas põh'aõdagu-Hispaanian ja lõunõõdagu-Prantsusmaal alal, midä kutsutas Baskimaas. Baski kiilt kõnõlõs umbes 700,000 inemest, kinkast inämbüs kõnõlõsõq pääle baski keele viil hispaania vai prantsusõ kiilt. Ammõtlidsõs keeles om baski kiil Hispaanian Baski autonuumsõn piirkunnan ja Navarra autonuumsõ piirkunna põh'a- ja keskjaon.

Baski keelel om pall'o murdit, miä ommaq väega elojovvulidsõq. Esiq autoriq eräldäseq 7-9 murrõt (2). 1970. aastagil luudi ka standardkiil, midä opatas koolin ja tarvitõdas meediän. Standardkiil om luud gipuzkoa ja lapurdia murdidõ põh'a päält.

Baski keelel olõ-õi teedäq üttegiq sugulaskiilt. Taad om proovit köütäq näütüses Afriga berberi kiili ja Kaukaasia kartveli kiiliga, a ka mõnõ indo-õuruupa keelega. Mõnõq keleuurjaq pidäväq baski kiilt perräjäänüs keelist, midä kõnõldi taan piirkunnan inne ku indo-õuruupa keeleq sääl levimä naksiq (2).

Baski kiil om pääas'aligult aglutiniirjä (kokkokliipjä) kiil. Taan om esiq keeleoppuisi perrä 153 vai inämb käänüst ja õigõ pall'o tegosõna jakkõ ja tunnussit. Tõisist Õuruupan kõnõldavist keelist om baski kiil tõistmuudu tuu poolõst, et taa om absolutiiv-ergatiivnõ kiil. Tuu tähendäs, et subjekti käänüs sõltus tuust, kas lausõq om tsihilinõ vai olõ-õi. Ku lausõq om tsihilinõ, sis om subjekt ergatiivsõn ja objekt absolutiivsõn käänüssen. Ku lausõq olõ-õi tsihilinõ, sis om subjekt absolutiivsõn käänüssen.

Lätteq

1 http://www.eke.org/en/euskara
2 Larry Trask. The History of Basque. Routledge, 1997. ISBN 0-415-13116-2
3 Hualde, J. I. and J. Ortiz de Urbina (eds.). 2003. A Grammar of Basque. Amsterdam and Philadelphia: John Benjamins.