Coimbra ülikuul

Coimbra Ülikuul om ülikuul Coimbra liinan Portugalin. Tä om Portugali kõgõ vanõmb ülikuul - luud joba 1290. aastagal. Tä kuulus maailma 15 kõgõ vanõmba ülikooli hulka, miä ommaq vaihtpidämäldä tüütänüq.

Coimbra ülikooli kellätorn

Coimbra Ülikuul om üts suurõmbit Portugalin, sääl opis pia 20 000 üliopilast.

Ülikoolin om 8 tiidüskunda, kon saa oppi humanitaar-, sotsiaal-, luudus- ja teknigatiidüisi.

Coimbra Ülikuul kuulus Coimbra gruppi - tuun grupin ommaq Õuruupa kõgõ vanõmbaq ja väärikambaq ülikooliq. Tegelikult omgi tuu grupp nime saanuq Coimbra perrä, tuuperäst et grupi asotamiskuunolõk peeti sääl.

Tiidüskunnaq

Coimbra Ülikoolil om 8 tiidüskunda, miä ummakõrda jagonõsõq osakundõs.

• Õigustiidüskund (Faculdade de Direito da Universidade de Coimbra). Sääl saa oppi õigustiidüst ja avalikku haldust.

• Arstitiidüskund (Faculdade de Medicina da Universidade de Coimbra). Sääl sa oppi arstitiidüst ja hambaarstindust.

• Humanitaartiidüskund (Faculdade de Letras da Universidade de Coimbra). Sääl saa oppi filmikunsti, muusigat, tiatrikunsti, klassikaliidsi kiili, kirändüst ja portugali kiilt, s'ooilmaaigsit kiili ja kirändüst, aoluku, kunstiaoluku, arkeoloogiat, maatiidüst, filosoofiat ja aokirändüst.

• Luudustiidüisi ja teknoloogiatiidüskund (Faculdade de Ciências e Tecnologia da Universidade de Coimbra). Sääl saa oppi antropoloogiat, ehitüskunsti, elotiidüst, biokeemiät, disaini ja multimeediät, konserviirmist ja restauriirmist, informaatikat, matõmaatikat, füüsikat, keemiät, geoloogiat, matõrjaalitiidüst ja inseneritiidüisi.

• Farmaatsiatiidüskund (Faculdade de Farmácia da Universidade de Coimbra). Sääl saa oppi farmaatsiat.

• Majandustiidüskund (Faculdade de Economia da Universidade de Coimbra). Sääl saa oppi majandustiidüst, ärikõrraldust ja -juhtmist, riikevaihõliidsi suhtit ja sotsioloogiat.

• Psükoloogia- ja haridustiidüskund (Faculdade de Psicologia e Ciências da Educação da Universidade de Coimbra). Sääl saa oppi psükoloogiat, sotsiaaltüüd ja haridustiidüisi.
• Sporditiidüisi ja kihäkultuuritiidüskund (Faculdade de Ciências do Desporto e Educação Física da Universidade de Coimbra). Sääl saa oppi sporditiidüisi ja kihäkultuuri.

Aolugu

Coimbra ülikooli luuja kuning Dinis I kujo Coimbran

Ülikooli asot' Portugali kuning Dinis 1290. aastagal Lissabonin ja tuud kutsuti Estudo Geral (ladina keelen Studium Generale). Kuninglik harta "Scientiae thesaurus mirabilis", miä kuulut' vällä ülikooli luumisõ, om perit tuu aastaga 1. urbõkuu pääväst, kuigi tuud ülikooli oll' proomit luvvaq joba 1288. aastagast saaniq. Luud ülikuul oll' edimäne Portugalin ja üts edimäidsi Ibeeriä puulsaarõ pääl. Paavst Nicolaus IV kitt' ülikooli luumisõ hääs 9. põimukuu pääväl 1290. aastagal. Vahtsõn ülikoolin olliq kunstõ, õigusõ, kanoonilisõ õigusõ ja arstitiidüskund.

Ülikuul es jääq Lissaboni kuigi kavvas. Arvada, et ülikuul es saaq häste läbi kerikuga ja liinarahvas üliopilaisiga nink tuuperäst koliti ülikuul 1308. a. Coimbrahe. Sääl liinan olliq joba olõman koolitamisõ tradits'ooniq - sääl oll' kuulsa Santa Cruzi kluustrõ kuul. Ülikuul ehitedi paika, midä tundas nime Estudos Velhos all, tuu om umbõs sääl, kon täämbädsel pääväl sais ülikooli pääraamadukogo.

1338. aastagal, kuning Afonso IV aol, viidi ülikuul Lissaboni, kost tä koliti tagasi Coimbrahe 1354. aastagal. S'ookõrd koliti tä liina süämehe, miä tuudaigo huugsahe kasvi. 1377. aastagal, ku valits' kuning Fernando, viidi ülikuul jälq Lissaboni, kohe tä jäi poolõstõsõs aastagasaas. Sinnä aigo (umbõs aastakka 1380) jääs usotiidüskunna luuminõ. Aastagal 1537, ku valits' kuning João III, koliti ülikuul lõpligult Coimbrahe, kon tä sääd' hinnäst sisse Alcaçova paleen. Lissabonist tuudi Coimbrahe kogo ülikuul - nii oppõjouq ku raamadukogo. Luudi ülikooli kolledžiq, tetti ümbre oppõkava ja võeti tüüle vahtsit oppõjoudõ nii Portugalist ku välämaalt.

18. aastagasaal tekk' Portugali valitsusjuht ülikoolin suuri muudatuisi. Valgustusao mõol naati oppama luudustiidüisi. Évora ülikuul tüüt' aastagil 1559-1759, a mud'o oll' Coimbra ülikuul aastagil 1290-1559 ja 1759-1911 Portugali ainukõnõ ülikuul. Aastagal 1911 luudivaq Lissaboni ülikuul ja Porto ülikuul.

2008/2009 opiaastagas oll' Coimbra ülikuul üle lännüq Bologna protsessi korgharidusmudõlilõ.

Opminõ Coimbra ülikoolin

Kooliaasta nakkas pääle rehekuun ja lõpõs hainakuun. 2004. aastagal oll' Coimbra ülikuul üts edimäidsi Portugalin, kon naati opmisaigo piirama. 4-aastagadsõ oppõ läbitegemises om aigo 6 aastakka ja 6-aastagadsõ oppõ (nt. arstitiidüsen) läbitegemises om 8 aastakka. Ku opmisõga lätt kavvõmb, piät üliopilanõ uma opmisõ kinniq masma. Coimbra ülikoolin olõ-iq erälde kursuisi tüülkäüjile vai õdaguidsi kursuisi. Ülikuuli tahtjit om pall'o. Mõnõl erialal Luudustiidüisi ja teknoloogiatiidüskunnan, õigustiidüskunnan ja majandustiidüskunnan om juhtunuq, et loenguruumiq ommaq nii täüs, et mõnõq üliopilasõq piät saisma. Noidõn tiidüskundõn om kõgõ inämb poolõlõjätjit ja kõgõ pikemb keskmäne opmisõ aig (aig miä kulus ülikooli lõpõtamisõs).

Kunagidsõ kuningapalee, prõlladsõ ülikooli huunõq

Sümboliq

Egal tiidüskunnal om uma ammõtlinõ värm. Nuuq ommaq:

• õigustiidüskund: verrev,
• arstitiidüskund: kõllanõ,
• humanitaartiidüskund: tummõsinine,
• luudustiidüisi ja teknoloogiatiidüskund: helesinine ja valgõ,
• farmaatsiatiidüskund: lilla,
• majandustiidüskund: verrev ja valgõ,
• psükoloogia- ja haridustiidüskund: pihlõnõ,
• sporditiidüisi ja kihäkultuuritiidüskund: pruun.

Coimbra ülikooli logo

Noid värme pruugitas tiidüskunna emleemi ja tõisi sümbolidõ man, niisamatõ ommaq üliopilaisil uma tiidüskunna värmi pailaq. Ülikooli logo ja rektoraadi värm om tummõrohilinõ. Coimbra ülikooli lipp om valgõ, mink keskel om ülikooli logo.

Coimbra Ülikooli ja liina ütes sümbolis om ülikooli kellätorn. Tuud torni kutsutas portugali keelen sõnaga cabra, miä mud'o tähendäs (kodo)kitsõ, a slängin ka litsi. Sääntse nime ollõv torn muistõ saanuq tuuperäst, et ku kell lei, ollõv üliopilaisil olnuq veeränd tunni aigo loenguhe minnäq. Päält tuud pantivaq ülikooli raudvärehtiq ilma armulda kinniq ja kiä ildas jäi, tuud inämb sisse es lastaq. Üliopilaisilõ miildü vanast kah kavva maata ja tuuperäst võtt' sääne asi näid hirmsahe vandma.

Kumbõq

Ülikooli akadeemilidseq tradits'ooniq andvaq liina elolõ värmi. Noidõ hulka kuulussõq näütüses "Queima das Fitas" (ülikooli lõpõtamisõ tähistämine tiidüskunna värmi paila palotamisõga), "Festa das Latas" (rebäste pido), sakõ vanno üliopilaisi vormirõividõ tarvitaminõ, "Fado de Coimbra" (Coimbra fado - lauluq midä vanast laulti ku serenaatõ, a täämpädsel pääväl laulõtas kontserdel) ja doktoritöie kaitsmisõ tseremoonia.

Kaitsmiisi saal

• Doktoritöie kaitsmisõs om Coimbra Ülikoolin erälde saal. Saali üten otsan istus kaitsmisõ aigo rektri vai mõni timä abilinõ, saali keskel tüü kaitsja ja saali üte saina veeren (kaitsja silmi korgutsõl) kaitsmiskomisjon.

Rebäsepildiga sainaplaat (azulejo stiilin)

• Coimbran usutas, et ku eksamist läbi satat ja tahat, et eksami perrä tegemisel parõmbihe lääsiq, piät inne tuud jalaga rebäst lüümä. Et elävät rebäst om liinan rassõ löüdäq, sõs pesväq üliopilasõq ütte rebäsepildiga sainaplaadikõist, miä om ülikooli üte huunõ saina pääl.

Kuulsambaq lõpõtajaq

Coimbra ülikoolin ommaq opnuq pall'oq kuulsaq tiidläseq, poliitiguq, kultuuritegeläseq ja muuq. Näütüses ainugõnõ portugaallasõst Nobeli meditsiinipreemiä saaja Monizi Egas, Portugali riigimiis Oliveira Salazari António, kiä oll' 1932-1968 pääministri, 16. aastagasaa matõmaatik Nunese Pedro, kedä peetäs Portugali kõgõ kuulsambas matõmaatikus, ja s'akslanõ Claviusõ Christopher, kiä oll' meil tarvitusõl olõva Gregoriusõ kallendri päämäne vällämärkjä.

Kaeq viil

• Coimbra grupp

Välislink

• Coimbra Ülikooli kodoleht