Druusiq

Druusiq ommaq päämidselt Süüriän, Liibanonin, Iisraelin ja Jordaanian eläväq, kokko nii mill'oni inemisegaq rahva- ni usorühm. Druusõ usolinõ perimüs om neid jo sato aastit muslimõst lahon hoitunuq.

Druusõ lipp

Druusiq lätsiq nii tuhat aastakka tagasi islamiusost lakja, eräle usos. Druusiq ei tiiq usokuulutust ega taha-ai, kuq võõraq inemiseq nakkasõq druusiusko vai ku mõni näist nakas mõnda muud usko.

Aolugu

Druusiq ommaq vällä kasunuq islamiusost vai muhamediusost. Aga kuimuudu nä täpsäle eräle saiõq, om tiidmäldäq.

Välläkujonõminõ

Tuu kotsilõ om kolm seletüst.

Muhammad bin Ismail Nashtakin ad-Darazi

Kaliif Al-Hakim bi-Amr Allah

Üte seletüse perrä sai druusiusk algusõ Egüptüse fatimidi kaliifi Al-Hakim bi-Amr Allah-i valitsusao lõpun.

Muhammad bin Ismail Nashtakin ad-Darazi joud' Buhhaarast Kairolõ aastil 1016–1017.

Tä usksõ, et hingeq võivaq rännädäq jumaligu inemise sisse ja kuulut' Egüptüse fatimidi kaliifi Al-Hakim bi-Amr Allah-i jumaligus.

Inemiseq es arvaq tuust joht midägi ja ad-Darazi läts' edesi Liibanonni Taimuni, Hermoni mäe lähküle ja Süüriälle ja asot' sekti. Tuud sekti peetäs edimädses druusõ kogokunnas.

1019. aastagal lüüdi ad-Darazi türklaisi puult maaha.

Hasan al-Akhram

Tõsõ seletüse perrä tull' samal aol Farghanan vällä ka Hasan al-Akhram, kiä ütel' , et Egüptüse fatimidi kaliif Al-Hakim bi-Amr Allah om jumalus.

Asot' 1018. aastagal tõsõ druusõ sekti, aq katõsa päivä ildampa lüüdi sammamuudu võlssoppusõ iist maaha.

Hamza ibn Ali ibn Ahmad

Kolmanda seletüse perrä peetäs druusõ luujas Hamza ibn ‘Alī ibn Aḥmad-i.

Hamza ibn ‘Alī ibn Aḥmad läts' Egüptüste, kuq kaliif Al-Hakim bi-Amr Allah oll' pukin ja ehit' tiidmiisi maja, minkast sai üts päämiisi kultuurikeskuisi.

Aga Hamza ibn Ali ibn Ahmad ehit' liinast välläpuulõ mossee ja edimäidsist kumardajist saiõ sekt.

Kogokund

30. lehekuu pääväl 1017. tekk' Al-Hakim bi-Amr Allah druusõ kogokunna kõigilõ valla – egäüts kiä taht' võisõ druusis saiaq. 1043. aastaga keväjä lõpõt' Al-Muqtana Baha'uddin sjoo as'a ärq ja pääle tuud saias druusis õnnõ sündümisega.

Kaliif Al-Hakim bi-Amr Allah usksõ, et tä om jumalik. Lisäs and' tä vällä määrüse, kon ütles, et egäüts võinuq usko esi valliq.

Usutas, et kaliif Al-Hakim bi-Amr Allah läts' jumala mano, aq tuu iist naatiq druusõ kiusama. Üteldi, et tuu om usopüürdmine.

Usk

Nabi Shu'ayb, üts druusõ pühä kotus

Druusõl olõ-õi islami viit sammast: nä ei paastuq, ei rändäq Mekalõ, ei massaq almust. Noidõ asõmõl ommaq druusõl umaq säädüseq.

Põhimõttõq

1. Kõnnõ vaossinhoit. Piät tegemä, mis sä lupat, õnnõ õigust kõnõlõma.
2. Veljo iistkostõq. Druus piät tõist hoitma ja avitama.
3. Võlssjumalidõ kiild. Egäsugudsõq kujoq ja kiviq ommaq druusõ perrä võlssjumalaq.
4. Hõelost tekest kavvõmbalõ hoitminõ. Egä kõrd, kuq olõt hää ja lahkõ, hoit kuri sinost kavvõmbalõ.
5. Jumala üteüste ni esiqmuudu olõmistõ uskminõ.
6. Jumala tekegaq nõunolõk. Seol ommaq ka viirmädseq juhtumiq, ku mõnõq ei piäq matussit, selle et tuu om jumala tahtminõ.
7. Jumala sõna kullõminõ.

Uso põh'as ommaq koraan, Piibli, kreeka filosoofia, osaq hinduismist, ismailismist.