Eesti Vabariigi põhisäädüs

Eesti Vabariigi põhisäädüs om Eesti riigi toimimisõ ja kõiki tõisi säädüisi õiguslik alospapõr.

Eesti Vabariigi põhisäädüseq tõsõ ilmasõani

toimõndaq

Inne Eesti Vabariigi põhisäädüst olliq kolm timäga tihtsähe köüdetüt konstitutsiuuni. Noist edimene om Eestimaa Kubermango Aotlisõ Maanõvvukogu (illatsõmba Eesti Maapäävä) 15. märdikuu 1917. aastaga otsus korgõmbast võimost. Tõõnõ oll' Pästekomitee vällä kuulutõt 24. radokuu 1918. aastaga esiqsaismisõ manifest. Kolmas oll' 4. piimäkuul 1919. aastagal Asotava Kogo vasta võet Eesti Vabariigi valitsõmise aotlinõ kõrd.

Asotav Kogo võtt' Eesti edimädse põhisäädüse päälkirägä ,,Eesti vabariigi põhisäädüs“ vasta 15. piimäkuul 1920. aastagal. Põhisäädüs nakas' masma 21. joulukuul 1920. aastagal.

Edimäne põhisäädüs oll' demokraatligu rahvusligu õiguskõrra tippakt. Tuun põhisäädüsen oll' üles nõstõt õigusriigi mõtõq. Põhisäädüs vei täüde võimõ lahususe mõttõ (§ 35, 57 ja 68). Kirjä olliq pantuq inemiisi põhiõigusõq (II ptk). Kirän olliq ka rahvusriigilõ umadsõq tunnismärgiq: kiä om riigi rahvas, määne om riigi maa ja kuismuudu om kõrraldõt eesti umariiklusõ esiqsaisminõ.

1924. aastagaks oll' Riigikogo lakja vaonu, valitsusõq vaihtuq ja nakati kõnõlõma põhisäädüse muutmisõst. Läbi läts' vabahussõalaisi juhitu põhisäädüse muutmisõ kolmas katsõq, minkä sisulidsõq muudatusõq ollivaq nii tähtsäq, et nakati kõnõlõma vahtsõst 1933. aastaga põhisäädüsest. Kombõ peräst oll' tego masva 1920. aastaga põhisäädüse vahtsõ tõõsõndiga. Vahtsõnõ tõõsõnd nakas' masma 24. vahtsõaastagakuul 1934. aastagal. Riigikogo kuunsais vähändedi 100-lt liikmõlt 50-le, mano tull' inemisevalimisõ võimalus, Riigikogo hindä volitusõq lätsiq kolmõlt aastagalt nelä aastaga pääle pikembäs. Riigivanõmb sai muusiän vällä kuulutaq Riigikogo inne aigo valimisõ, täl tekkü valitsusõ kokkopandmisõ ainuvoli, õigus lõpõtaq riikligõl kaalutluisil inneaolidsõlt Riigikogo kõrralinõ istungjärk.

1936. aastaga rahvahääletämisel küsüti, kas olõsi vaia kokko kutsuq katõkualinõ Rahvuskogo, et tävvendäq ja/või vällä vaihtaq 1933. aastaga põhisäädüs. Rahvuskogo kokkokutsminõ kiteti hääs. 1937. aastaga radokuul sääde Riigivanõmb Rahvuskogolõ ette vahtsõ põhisäädüse plaani.Rahvuskogo võtsõ tuu vasta ja vahtsõnõ põhisäädüs nakas' masma 1. vahtsõaastagakuul 1938. aastagal. Tuu põhisäädüs oll' paksõmb ku seeniq masnuq. 1920. aastaga uman oll' 89 säädüsepügälät, 1938. aastaga uman 150 säädüsepügälät. Õkvanõ demokraatia asõndu edüstüsdemokraatiaga, rahvahääletüs oll' võimalik õnnõ sis, ku riigipää oll' põhisäädüse muutmisõga peri.

Vahtsõ esiqsaismisao Eesti Vabariigi põhisäädüs

toimõndaq

Pääle Eesti Vabariigi alahiitmist mass' 1938. aastaga põhisäädüs edesi eksiilvalitsusõn. Vahtsõnõ olokõrd nakas'  kujonõma 1980-ndide aastagidõ keskkotussõst, 1988. aastagal võeti vasta kuulutus Eesti NSV esiqsaismisõst, põhisäädüse paranduisist ja otsussõst mitte kittäq hääs Nõvvokogoliido unitaarriigi luumisõ katsõt. 1989. aastaga otsussõga ,,Aoluulis-õigusligust arvamisõst Eestin 1940. aastagal toimunuisi sündmüisi perrä“ tunnistõdi eesti riigis, miä püüd tagasi saiaq esiqsaismist ja võõra võimu alt ärq saiaq. 20. põimukuul 1991. aastagal kuulutõdi vällä Eesti riiklik esiqsaisminõ. Põhisäädüse vällätüütämises kutsuti kokko Põhisäädüse täüskogo. 1992. aastaga rahvahääletüsega võeti vahtsõnõ põhisäädüs vasta. Põhisäädüs nakas' masma 28. piimäkuul 1992. aastagal.

Eesti Vabariigi põhisäädüse ehitüs ja õigusnormi hierarhia

toimõndaq

Põhisäädüsel om kolm jako: Eesti Vabariigi põhisäädüs, Eesti Vabariigi põhisäädüse käüki pandmisõ säädüs (PSRS) ja Eesti Vabariigi põhisäädüse tävvendämise säädüs (PSTS). Kõik kolm jako ommavaq põhisäädüse jovvuga.

Põhisäädüsel om 15 päätükküja kats tasandit. Edimäsel ommavaq põhisäädüse I ja XV päätükk ja PSTS, tõõsõl tasandil ommavaq preambul, II-XVI päätükk ja  PSRS. Tõnõ tasand ei toheq edimädsega vastansaison ollaq. Põhisäädüsega ei toheq vastansaison ollaq ka taast madalamban olõvaq õigusaktiq. Näütüses konstitutsioonilidsõq ja lihtsäädüseq, määrüseq, kohtuotsusõq, valitsõmisaktiq, kokkolepmiseq. Siiäq ei kuuluq riikevaihõlinõ õigus ja Euruupa Liido õigusaktiq.

Eesti Vabariigi põhisäädüse alosmõttõq

toimõndaq

Põhisäädüse alosmõttõq ommavaq nuuq riiklusõ, kõrralduspõhimõttõq ja tsihiq, miä loovaq põhisäädüse muutmalda jüvä. Riigikohus om vällä toonuq inemisperisüst, demokraatiat, õigusriiki, sotsiaalriiki, eesti hindätiidmise alalõ püsümist. Riigikogo om vällä toonuq ka eesti keele kaitsmisõ.

Inemisperisüse ala käü kihälinõ kaitsminõ, inemisperäse eloolo, inemiisi õiguslik ütsväärsüs, inemise hindätiidmise alalhoitminõ, vabahuspõhiõiguse ja kõrra perrä arotus.

Demokraatia ala käü rahvaesiqsaisminõ ja edüstüsdemokraatia, inambüssäädüs ja vähämbüisi kaidsõq, legitimatsioonikett ja poliitilinõ vastutus, õigus hellü andaq ja õigus saiaq valitus, demokraatia vallalisus ja hoitminõ.

Õigusriigi all mõtõldas proportsionaalsust, võimõ lahosust ja tasakaalustõdust, õiguskimmüst, valitsõmisõ säädüslikkust, hindäperitside kohtuidõ antavat õiguskaitsõt.

Sotsiaalriigi all mõtõldas tuu objõktiivsõt ja hindäperist mõõtu.

Rahvusriigi ala käü eesti ja eestläisi hindätiidmise alalõ püsümine ja eesti keele kaitsminõ.

1. Narits, Raul; Kalmo, Hent; Madise, Lauri; Schneider, Heinrich. Põhiseaduse sissejuhatus ja preambul. – Ü. Madise jt (toim). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 4., täiend. Vlj. Tallinn: Juura, 2017.

2. Sootak, Jaan. Teejuht Eesti õigusesse ja õigusteadusesse. Tallinn: Juura, 2017. (lk 77-103)

3. Eesti Vabariigi põhiseadus. https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabariigi_p%C3%B5hiseadus