Eesti haiku

Eesti haiku om luulõvorm, miä om haikust lühkümb. Hariligun haikun om tsilpe arv 5 + 7 + 5, a eesti haikun om kolmõ ria pääl kokko õnnõ 4 + 6 + 4 tsilpi.

Eesti haiku luulõvormi vällämärkjä om Künnabi Asko. Edimäne eesti haikudõ kogo ilmu aastagal 2010 ‒ Künnabi Asko, Rooste Jürgeni ja Sinijärve Karl Martini „Eesti haiku”. Taa edesõnan kirot' Rooste Jürgen: „Eesti haiku kuustus kolmõst värsist tsilpe arvoga 4, 6, 4, kokko 14 tsilbist, ja taan kujotõdas põhilidsõlt eestläsele, Eesti elolõ, ololõ ja luudulõ umast täpsän lühkün sõnastusõn. Eesti haikusit kirotõdas 21. aastagasaa tõõsõl kümnendil ja edespiten, kooniq miiq kirotõdu keeleruumi lõpuni.”¹

Eesti haikudõ edimäne ümbrepant kogo „Aika sattuu. Vironhaikuja” ilmu Soomõn 2011. aastagal. Soomõkeelidse teosõ jaos märke ümbrepandja Oittisõ Hannu vällä sanri nime soomõ vastussõs vironhaiku.

Rehekuun 2012 ilmu Oittisõ Hannu sulõst „Assamallan asemalla. Vironhaikuja” ‒ edimäne soomõ keelen kirotõt eesti haikudõ raamat, kon om päält soomõkeelitside seen ka eestikeelitsit luulõtuisi ni keelekatsõtuisi. Taa om edimäne raamat ilman, miä om vällä ant Hellinnan ehk Helsingist ja Talliinast tegünevän fiktiivsõn katsikliinan.

Valituid eesti haikusit om ilmutanuq Eesti Kiränikke Liido aokiri „Looming”.

Vällä antuq eesti haiku kogomiguq

Eesti haiku. Autoriq Asko Künnap, Jürgen Rooste, Karl Martin Sinijärv. Edesõna kirotanuq Jürgen Rooste. Näo Kirik, Tallinn, 2010. ISBN 978-9949-21-073-2.

Aika sattuu. Vironhaikuja. Autoriq Asko Künnap, Jürgen Rooste, Karl Martin Sinijärv. Kujundanuq Asko Künnap. Soomõ kiilde pandnuq ja edesõna kirotanuq Hannu Oittinen. Palladium Kirjat, 2011. ISBN 978-952-9893-67-6.

Assamallan asemalla. Vironhaikuja. Autor Hannu Oittinen. Kujondaja Asko Künnap. Külälisluulõtuisi autoriq: Asko Künnap, Mari-Liis Roos, Jürgen Rooste, Karl Martin Sinijärv. Näo Kirik, Hellinna, 2012. ISBN 978-9949-9172-6-6.

Lätteq

1. Eesti haiku, lk. 17.

Välislingiq

Vironhaiku Facebookin: