Haka
Hakaq (ütsindä haka nii maoori ku inglüse keelen) ommaq esisugutsõq tseremoniaalsõq tandsõq maoori kultuurin. Hakat tetäs ette sakõstõ rühmä seen vägevit liigutusi tetten ja jalgu trampõn samal aol rütmilisõlt hõikman. Perimüslidselt mängvä hakat nii mehe ku naisi mitmõsugutsõn sotsiaalsõn üritüsen maoori kultuurin. Näid tetäs küläliisi vastavõtmisõ man vai suurõ saavutusõ, sündmüse vai matussõ tähüstämise man. Rühmä, kiä tege hakat kutsutas kapa haka (kapa tähendäs rühmä, mõnikõrd ka auastmõ vai rida).
Vahtsõnõ Meremaa spordivõistkundõ näütäse tandsu vastastõlõ inne riikevaihõlist matši, mille peräst om tands saanu tunnõt ka muial ilman. Tuu kombõ alost' 1888-89 Vahtsõnõ Meremaa rahvuslik jalgpallikoondis ja jakkus Vahtsõnõ Meremaa ragbikoondis All Blacks aastast 1905.
Perimüs
toimõndaqHakat määrateldäs sakõstõ sõatandsus, a maoori mütoloogia näütäs tuud tandsu ku elo tähüstämist. Maoori luumisjutt kõnõlõs pääväjumalast Tama-nui-te-rāst, kinkal oll' kats naist: suvõtütrik Hine-raumati, ja talvõtütrik Hine-takurua. Haka peri Hine-raumati, tulõkil, kink olemus om nigu vaiksõ kuuma pääväga õhu väristämine.
.jpg)
Haka sümboliseeris kah luuduslikku nähtüst: atmosfääri moonutaminõ kuumõl pääväl, ku õhk maa päält nõsõs. Haka om ütine nimi kõigilõ tandsilõ vai tseremoniaalsõlõ etteastmisõlõ, miä omma liikmisõga köüdedü. Erineväq haka tüübiq ommaq whakatū waewae, tūtū ngārahu ja peruperu. Ttūtū ngārahu aigu hüppätäs külest küllä, a whakatū waewae aigu ei hüppäq sukugi. Relvõga etentatu hakat kutsutas negriks, mink tsihis om sõamiist psühholoogilidsõlt motiveeri. Liikmisõq ommaq vabbaq ja egä esinejä piässi vällä näitaäma ummi tunnõ. Manawa wera hakat seostõdi hariligult matussõga (tangihanga) vai tõisi sündmüisiga, miä olliq köüdetüq surmaga.
Sõa hakat (peruperu) esiti hariligult sõamiihi inne lahinguh minekit näütämä umma väke ja jõudu, et vastast hirmutada. Kasutõdi mitmõsugumaidsi liikmiisi nigu näo muutumist nii, et valgõ silmämunnaq paistuq (pukan), keele suust vällä ajamist (whetero, midä teiväq õnnõ meheq) ja egäsugumaidsi iholiikmiisi nigu käegaq iho vasta lüvväq ja jalguq trampma. Päält sõnno hõikmisõ pruugiti viil egäsugumaidsi hõikõ ja hääldüisi. Hakat või arvo saia ku sümfooniat, midä tetäs pruukõn eri ihoosi ku eri pille. Käsi, jalgu, hellü, silmi, kiilt ja iho tarvitõdas kõik kuun, et vällä üteldä julgust, pahandust, rõõmu ja muid tunnõ, miä olliq köüdedüq kimmäle sündmüsele.