Harilik kirekärelill

Harilik kirekärelill (inämbüisi kutsutas taad lihtsähe kirekärelill, kirekäreleht, maikell, kärekiil, piibeleht, vai piipleht, ladina k. Convallaria majalis) om Eestin lajalt kassuv lill (nii mõtsa- ku ilokasv).

Kirekärelill häitses

Hariligu kirekärelilli seen om mürgütsit glukosiide, selle piäsi latsilõ innekõkkõ seletämä, et kirekärelilli mar'aq ommaq väega mürgüdseq (või tullaq ossõndaminõ, päähalu).

Kirekärelill kõlbas väega häste pindride pääle, jalgrato viirde ja puiõ ala, selle et kannahtas häste varjo. Taht viläka huumusrikka maaga parasniiskõt kasvukotust. Kasv om tävveste külmäkimmäs, taa või jäiäq sama kasumiskotussõ pääle pall'odõs aastis. Teno kõvõmbalõ risoomikasvolõ või muutudaq prügühainas.

Ostõtuid kasvõ tulõ pitäq kooniq istutamisõni jahhen ja pümmen ruumin. Kõgõ parõmb istutusaig om varahanõ kevväi vai süküs. Kimbu jaos vai vaasi om soovitav varsi mitte lõigadaq, a kaksadaq.

Kasvo korgus om 12–40 cm. Risuum om ruumav ja haronõ ni om hariligult 7–8 cm pikk. Lehti om ütel kasvol 2–3, nuuq ommaq terävä tipuga. Lill häitses lehekuun-piimakuun. Häiermäq ommaq kuun 10–25 cm pikkudsõn hõrrõn üte külega ts'augan. Vili om verrev mari, mink seen om 2–6 seemend. Mar'a läbimõõt om hariligult 0,7–1,1 cm. Siimneq saavaq valmis süküskuun vai rehekuun. Siimneq ommaq sinist värvi ja tsõõriguq.

Edesi lätt kasv vegetatiivsõlt risoomiga ja ka siimnidega.

Kirekärelill om harilik ilokasv ja haisas väega häste, teno toolõ tetäs taast muuhulgan tuu hõnguga siipe, hõnguõllõ, sampuunõ ja kriime.

Kaeq viilToimõndaq