Harku vangimaja

Harku vangimaja om vangimaja Harku alõvin Harjomaal.

Kinniqpidämise algusõs Harkun või pitäq aastat 1926, ku tahaq ehitedi sunnitüüvangimaja. 1920.–30. aastil om Harkun eri aol olnuq täüskasunuisi vangimaja, kur’ategijide parandusmaja ni tüüpõlgjidõ ja joodikidõ tüülaagri.

Harku vangimaja om Tal’na küle all (u 12 km Tal’nast) 8,3 hektäri suurudsõ maa-ala pääl Harku alõvi päävänõsõngupoolitsõl külel.

Harku vangimaja om tõistmuudu ku tõsõq tuuperäst, et vangimajan saavaq kuni 4-aastadsõq latsõq ollaq uma imä man – näide jaos om olõman erälde osakund seoilmaaoliidsi ruumõga.

Hoimastihädäga vangõlõ om tett 8-kotussõlinõ sõltuvusrehabilitatsiooniosakund. Sääl viiäs läbi kimmäst opikavva, mis avitas näil uma sõltuvusõga toimõ tullaq ja taast vallalõ saiaq.

Harku vangimajan saa nii põhi- ja keskkoolitust ku oppiq umblõjas ja katlakütjäs. Pääle ummõlustüü mastas vangõlõ ka tüü iist katlamajan, köögin ja mõsumajan ni maa-ala ja ruumõ kraam’misõ iist.

Kaeq viil

• Eesti vangimajaq ni vanglateenistüs