Hiina sõlḿ

Hiina sõlm om umamuudu koet käsitüü ni taaga näüdät tundminõ ja tarkus om õnnõ üts külgi hani rahva muistitsõst tsivilisatsioonist. Taad naati edimält kudama ja sõlmma jo paleoliitikumi aol, päält tuu naati taad pruukma Hani valitsõjasuu kombõtäütmiisil ja üleskirotuisin, ni peräkõrd arõsi seoilmaaolidsõs dekoratiivkäsitüüs. Zhou valitsõjasuu inemiisi kannõt jade oll' sagõhõhe ilostõt Hiina sõlmiga ja sõdividõ riike pronksasjo pääl olliq Hiina sõlmiga kiräq. Qingi valitsõjasuu aigo sai Hiina sõlḿ tõõlidsõlt pópulaarsõs kunstis. Seo ilma aigo tarvitõdas taad päämidselt sisekujondusõn, sugulaisi ja sõpro vaihõliidsi kingitüisi ja eräaksessuaarõ jaos. Uma võrdpoolidsõ ja piinü vällänägemise peräst või taa edüstäq hani rahva pikkä aoluku ni vastadaq hiina ehtmetraditsioonilõ ja ilopõhimõttilõ, minkperäst üldäski taa kotsilõ Hiina sõlm. Hiina sõlmi kudamisõs om pall'o esiqsugumaidsi viise, minkast egäüts om kiirolinõ. Hiina sõlm näütäs ütsmiilt, õnnõ ja rahhu. Taa om rahva siän väegaq hinnat uma piinü tüütlüse poolõst.

Hiina sõlmiga ilotutikõsõq